Tuberkuloosi mükobakter
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Tuberkuloosi mükobakter ehk Kochi kepike ehk tuberkuloosibakter[1][2] (Mycobacterium tuberculosis; varem Mycobacterium tuberculosis var. hominis) on bakteriliik.
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2009) |
Bakter võib põhjustada tuberkuloosi haigestumist.
Raske aja (näiteks tablettravi antibiootikumidega) elavad tuberkuloosi mükobakterid üle biokiles.[3]
Varem on inimestel esinenud tuberkuloosi mükobakteri nakkus koos leepra mükobakteri nakkusega.[4] Tänapäeval on kopsude haaratusega mükobakterinakkust esinenud koos Candida-nakkusega (eri uuringute järgi 15–32%), harilikult on nakkuse allikaks Candida albicans (9–80%).[5]
Remove ads
Kirjeldus
Pikemalt artiklis Mükobakterid
- Pulgataoline
- keskmiselt 4 mikromeetri pikkune ja 0,4 mikromeetri jämedune;
- liikumatu aeroobne mikroob;
- jäävad pärast pooldumist tihti kokku;
- puhkeseisundis paljunevad tuberkuloosi mükobakterid makrofaagide fagosomaalsetes vakuoolides;
- makrofaagide rakusisene patogeen (võimeline neid surmama);
- kultuuripreparaatides tihti palmikutaoliste moodustistena;
- pooldumisaeg 18–24 tundi, st aeglane kasv ja ainult valiksöötmetel.
Tuberkuloosi mükobakter kasutab energiaallikana peremeesorganismis kolesterooli.[6]
Tuberkuloosi mükobakterid püsivad nakatumisvõimelistena:
- õhus piiskadena kuni 5 tundi, hõljudes 5 m kaugusele;
- tänavatolmus kuni 10 päeva;
- lahtistes veekogudes 150 päeva (on leitud Musta mere veest Krimmi lõunaranniku suurte tuberkuloosisanatooriumide lähistel, jõgedest, kuhu on juhitud tuberkuloosihaigla reovett);[viide?]
- tuberkuloosihaige kuivanud eritistes pimedas ruumis kuni 1 aasta;
- tuberkuloosihaige kasutatud raamatute lehtedel 3 kuud;
- tuberkuloosisurma surnud ja maetud laipadel 3 aastat.[7]
Levik peremeesorganismis
Sarnaselt paljude teiste mükobakteritega on tuberkuloosi mükobakterite levik inimkehas:
- lokaalne levik – infitseerunud makrofaagide migratsioon kudedes;
- lümfaatiline levik – lümfisoonte ja/või lümfisõlme ruptuuri kaudu;
- hematogeenne levik – sisenemine veresoontesse (mükobaktereemia) hõivatud kudede või sõlmede kaudu;
- seroosõõnte sisene levik: pleuraõõne, perikardiõõne, kõhukelmeõõne, ajukelme vahelised ruumid, salpinx serous cavity;
- epiteelne levik – seedekanali, kusiti, munajuhade, bronhi epiteeli kaudu.[8]
Remove ads
Sarnasus teiste bakteritega
Algul arvati, et tuberkuloosi mükobakterite tüved on sarnased, kuid aastal 1898 teatas Theobald Smith, et inimestelt ja kariloomadelt eraldatud tüved on pisut erinevad, ja nimetas need inimese ja veise tuberkuloosibakteriks.
Veiste tuberkuloosibakteri liiginimeks sai Mycobacterium bovis 1970. aastal. (Karlson & Lessel, 1970).
Kujult ja suuruselt meenutab tuberkuloosi mükobakter leepra mükobakterit – neil on ühine eellane.[9]
Remove ads
Antibakteriaalse toimega molekulid (osaline)
Arvatakse, et P2X7 retseptorite aktivatsioon võib inimese keharakkudes abiks olla tuberkuloosi mükobakteri tapmisel[10].
Labori tähis
Tuberkuloosi mükobakteri leidu uuritavas materjalis tähistatakse sümboliga BK+.[11]
Tuberkuloos
- Pikemalt artiklis tuberkuloos
Tuberkuloosi mükobakter on laialt leviv olmebakter, mis põhjustab tuberkuloosi haigestumist valdavalt inimestel, kuid inimeste olme kaudu võivad nakatuda ka sead, koerad, primaadid jt.[12]
Vaata ka
- Mycobacterium tuberculosis tüvi H37Rv
- Trehaloos-6,6'-dimükolaat
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads