Nõiahaamer
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
"Malleus Maleficarum", pealkiri enamasti tõlgitud kui "Nõiahaamer", on 1487. aastal ilmunud, tuntuim ja põhjalikuim nõiakunsti kohta kirjutatud traktaat,[1][2][3] mis käsitleb nõiakunsti teoloogilisest vaatenurgast[4] ja annab võimudele juhtnööre nõidade avastamiseks, uurimiseks ja karistamiseks.
Raamatu autor oli dominikaani munk ja inkvisiitor Heinrich Kramer (kasutas raamatus oma ladinapärast nime Henricus Institoris).[5][6] Alates 1519. aastast on teose kaasautoriks peetud munk Jakob Sprengerit, kes oli selleks ajaks 24 aastat surnud,[7] kuid Sprengeri osaluse on mitmed ajaloolased hiljem kahtluse alla seatud.[7] Raamat esmailmus Speyeri linnas Saksamaal ja oli ligi 200 aastat Euroopas bestseller, ilmudes 1486.–1600. aastal 28[8] väljaandena ja jäädes müüginumbritelt alla ainult Piiblile.[3]
Teoses võrdsustatakse nõiakunsti ketserlusega, mis oli tollal illegaalne. Nõiakunstiga seotud juhtumite uurimisel soovitatakse muuhulgas tunnistuste kogumisel kasutada piinamist ning efektiivseimaks viisiks nõidade vastu võitlemisel peetakse surmanuhtlust.[9][10]
Teost kasutasid käsiraamatuna nii katoliiklikud, protestantlikud kui ka sekulaarsed kohtud. Inkvisitsioon ise keeldus raamatule heakskiitu andmast.[11][12] Kölni Ülikooli teoloogia teaduskonna arvates ei olnud teos kooskõlas katoliikliku demonoloogia doktriinidega, samuti taunisid nad teost ebaeetiliste ja illegaalsete protseduuride soovitamise pärast.[13]
Remove ads
Vaata ka
- Nõiajahid
Viited
Kirjandus
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads