Naan

Naan (ka india lameleib) on India köögist pärit pärmitainast valge lameleib.^[1]

Naan

Gruusia Shotis Puri

Naan on pärit India loodepiirkonnast, eriti Pandžabi osariigi aladelt^[2], kuid seda on valmistatud ammustest aegadest näiteks Myanmaris, Pakistanis, Bangladeshis, Afganistanis ja mujal. Sõna "naan" pärineb pärsiakeelsest sõnast nân, mis on üldnimetus mis tahes leiva kohta.

Valmistamine

Naani valmistatakse kuivast pärmist, nisujahust, võist, piimast, valgest suhkrust ja söögisoolast. Naan on traditsiooniliselt valmistatud pärmiga, kui kasutatakse küpsetuspulbrit või söögisoodat kiiremaks valmistamiseks, siis on see rangema määratluse järgi kulcha, kuid sageli nimetatakse ka seda naan. Kõigepealt valmistatakse tainas, mis jäetakse 1–2 tunniks seisma. Tainast küpsetatakse kõrgel kuumusel (250–300°) tandooris, see on ka põhjus, miks see leib liigitatakse lameleivaks. Naan on valminult kerge, kohev ja kuldpruunide laikudega.^[3]

Naani sordid

• Tavaline naan – nisujahust valmistatud, koheva sisemusega ja paksu välisküljega
• Küüslaugu naan – täidetud või ja küüslauguga, lihtne lisand toitudele
• Kulcha naan – helbeline tekstuur, nisujahu asemel rafineeritud valge jahu, jäikuse saamiseks võib täita kartuli või daaliga (eri kaunviljad)
• Peshawari naan – erinevalt teistest naanidest süüakse seda enamasti hommikusöögiks; pärit Pakistani Peshawari linnast, teistest naanidest kohevam, sisaldab mandleid, rosinaid ja kookospähklilaaste
• Keema naan – täidetud vürtsika lamba- või kitselihaga, rikkalikult võiga pintseldatud, India kultuuris levinud
• Roghri naan – pärit Afganistanist, lisatakse tainale lisaõli pehme, padjalaadse tekstuuri saamiseks, koosneb jahust, soolast, suhkrust, pärmist, piimast, seesamiseemnetest ja aed-mustköömne ehk nigella seemnetest
• Võinaan – valmistamisel kasutatakse jahu, pärmi, soola, suhkrut ja jogurtit, määritakse võiga ja peale puistatakse küüslauku

Ajalugu

Varaseim naani mainimine pärineb 14. sajandi India poeedi Amir Khusrau memuaaridest, kus ta nimetab muslimite sööduna kahte tüüpi naane: Naan Tunuki ja Naan Tanuri. Naan Tunuk oli kerge või õhuke leib, Naan Tanuri aga raske leib ja seda küpsetati tandooris.^[4] 1520. aastatel oli naan delikatess, mida said endale lubada peamiselt aadlikud ja kuningapere. 18. sajandiks oli naan Lõuna-Aasias mogulite keskustes massidesse jõudnud.^[5]

Tänapäeval võib naani leida kogu maailmas Lõuna-Aasia ja Lähis-Ida kööki pakkuvatest restoranidest ning osta paljudest supermarketitest.

Sarnased leivad

Naaniga sarnaneb gruusia Shotis Puri, mida müüakse ka Eesti kauplustes.

Vaata ka

• Roti
• Lavašš
• Tandoor
• India köök