Nikotiin

Nikotiin ehk (S)-3-(1-metüül-2-pürrolidinüül)püridiin (keemiline valem: C₁₀H₁₄N₂) on alkaloid, mis on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest. Rohkesti leidub tubakas, vähesel määral tomatis, kartulis, baklažaanis ja paprikas. Nikotiini ja sarnaseid alkaloidide leidub ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiin moodustab 0,3–5% tubakataime massist, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse.

Nikotiin
Nomenklatuurnimetus	(S)-3-(1-metüül-2-pürroli- dinüül)püridiin
Keemiline valem	C10H14N2
Molekulmass	162,23 g/mol
Tihedus	1,01 g/ml
Sulamispunkt	–79 °C
Keemispunkt	247 °C (laguneb)
Isesüttimistemperatuur	240 °C
Viskoossus	2,7 mPa·s (25 °C) 1,6 mPa·s (50 °C)
Pindpinevus	37,5 dyn/cm (25,5 °C) 37,0 dyn/cm (36,0 °C)
Andmed saadud normaaloludes (25 °C, 100 kPa)

Modell Christy Turlington räägib 2000. aasta telereklaamis kopsuvähist ja nikotiinisõltuvusest

Nikotiini ülesanded taimes pole seni veel täpselt teada; arvatakse, et kaitseks ärasöömise eest toimib ta signaalmolekulina, teatava antagonistina.

Nikotiin on potentne närvimürk, mistõttu on sünteetilist nikotiini lisatud mitmele putukamürgile.

Toime organismides

Inimestel

Vähemates kogustes on nikotiin stimulant ning on üheks peamiseks harjumustekke põhjuseks tubaka suitsetamisel. Nikotiinil on mõned kantserogeensed efektid, piirates keha võimalust hävitada vähirakke. Sellegipoolest arvatakse, et nikotiin ei tekita vähki tervetes rakkudes.

Nikotiin stimuleerib atsetüülkoliini, glutamaadi ja dopamiini vabanemist ning mõjutab ka serotoniini, noradrenaliini ja opiaatide teket.

Nikotiini toimel suurenevad lühikeseks ajaks tunnetuslikud võimed ja paraneb keskendumisvõime.^[1]

Arvatakse, et suu kaudu suitsumahvidena sisse tõmmatud nikotiin mõjutab inimese kõiki elundeid. Imendudes tubakasuitsuga kopsude kaudu verre, jõuab nikotiin ajju seitsme sekundiga pärast esimest suitsumahvi.

Skaala tubaka ja mõnuainete kahjulikkuse hindamiseks

Nikotiin alandab nahatemperatuuri ja aeglustab vereringet jäsemetes.^[viide?] Suurtes annustes ja pideva tarvitamise korral võib vastuvõtlikel inimestel tekkida nikotiinisõltuvus.^[2]

Nikotiinimürgistus

Nikotiinimürgistus, mis võib tekkida puhta nikotiini tarbimise korral, võib põhjustada inimesel teadvusekaotust ja isegi surma. Täiskasvanule surmavaks nikotiiniannuseks on 0,5–1 mg/kg kohta (eri allikate järgi 40–80 mg) ja lastel 10 mg.

Surma võib põhjustada 30 g tubaka suukaudne manustamine, 2–4 tilga puhta nikotiini ja 15–20 g tubaka vesitõmmise joomine.^[3]

Nikotiiniteraapia

Läbi viidud inimkatse (in vivo) käigus avaldas transdermaalne nikotiiniplaaster IL-10 sünteesile non-adherent mononuclear cells (NAC) poolt pärssivat toimet, kuid haavandilise koliidiga patsientidel võib leevendada haigusega seotud sümptomite avaldumist.^[4]

Vaata ka

• neonikotinoid
• nikotiin-atsetüülkoliini retseptorid
• suitsetamine