Nomofoobia

mobiiltelefonita jäämise hirm From Wikipedia, the free encyclopedia

Nomofoobia
Remove ads

Nomofoobia [1] (lühend ingliskeelsest väljendist no mobile phobia[2] ehk mobiiltelefonita jäämise hirm) on hirm või ärevus, mida põhjustab töötava mobiiltelefoni puudumine.[3][4][5] Seda on peetud vaimse tervise probleeme tekitava digitaalse meediakasutuse sümptomiks või sündroomiks, mille määratlused ei ole tehnilistel ja geneetilistel põhjustel standarditud.[6][7]

Thumb
Õpilaste mobiiltelefonide ajutise hoiulevõtuga tahetakse vältida tähelepanu hajumist õppetöö ajal
Remove ads

Ülevaade

Mobiiltelefonide kasutamine on alates 2005. aastast oluliselt suurenenud, eriti Euroopa ja Aasia riikides. Nomofoobiat peetakse tavaliselt käitumuslikuks sõltuvuseks, sellel on palju ühiseid jooni sõltuvushäirega. Nomofoobia ulatuslikum levik on seotud nutitelefonidega, mis võimaldavad kasutada Internetti ja olla pidevalt kursis reaalajas toimuvaga. Sõltuvuse sümptomid võivad olla tingitud turvatunde vajadusest, mida ohustavad sellised tegurid nagu suurenenud ärevus, madal enesehinnang, ebakindel kiindumus või emotsionaalne ebastabiilsus.[2] Mõned inimesed liialdavad suhteprobleemide leevendusena mobiiltelefoni kasutamisega.[8]

Kuigi nomofoobiat ei esine praeguses "Vaimsete häirete diagnostika- ja statistilises käsiraamatu" viiendas väljaandes (Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders, DSM-5), on see DSM-IV-s toodud määratluste põhjal välja pakutud kui "spetsiifiline foobia".[9] Bianchi ja Philipsi (2005) kohaselt on mobiiltelefoni liigkasutamisega seotud psühholoogilised tegurid.[10] Nende hulka võivad kuuluda madal enesehinnang (kui kindlustunnet vajavad inimesed kasutavad mobiiltelefoni ebatervel viisil) ja ekstravertne isiksus (kui sotsiaalsed isikud kasutavad mobiiltelefoni ülemäära). Samuti on väga tõenäoline, et nomofoobsed sümptomid võivad olla põhjustatud muudest varjatud ja eelnevatest psüühikahäiretest, mille tõenäolisteks kandidaatideks on sotsiaalfoobia või sotsiaalärevushäire, sotsiaalne ärevus[11] ja paanikahäire.[12]

Mõiste, sõnadest no mobile phobia moodustatud kohversõna,[13] võeti kasutusele Ühendkuningriigi postiteenistuse 2008. aastal tellitud uuringu käigus, millega uuriti mobiiltelefonide kasutajate ärevust. Uuring näitas, et peaaegu 53% Suurbritannia mobiiltelefonide kasutajatest kipuvad olema mures, kui nad "kaotavad mobiiltelefoni, aku saab tühjaks, lõpeb teenuse ettemakse või nad pole võrgu levialas". Uuring, milles osales 2163 inimest, näitas, et umbes 58% meestest ja 47% naistest oli foobia ning veel 9% tunneb stressi, kui nende mobiiltelefon on välja lülitatud. 55% küsitletutest nimetas vajadust pidada sõprade või perega sidet peamise põhjusena, miks nad tunnevad ärevust, kui nad ei saanud oma mobiiltelefoni kasutada.[3][14] Uuringus kõrvutati keskmisest nomofoobiast põhjustatud stressitaset pulmapäevade närvilisuse ja hambaarsti juurde minekuga.[15]

Rohkem kui iga teine nomofoob ei lülita kunagi oma mobiiltelefoni välja.[16][17]

Remove ads

Teadusuuringud

Tehnoloogiate muutumisega kaasnevad aina uued raskused. Tekkinud on uut tüüpi foobiad (nn tehnofoobiad). Alates esimese mobiiltelefoni turule toomisest 1983. aastal on need seadmed enamikus ühiskondades märkimisväärselt levinud.[18]

Thumb
Nutitelefonide kasutamine on paljudes ühiskondades muutunud üldlevinuks

Shambare, Rugimbana & Zhowa (2012) väitsid, et mobiiltelefonid võivad olla "21. sajandi suurim narkosõltuvus" ja et üliõpilased võivad iga päev oma telefonis veeta kuni üheksa tundi, mis võib põhjustada sõltuvust tehnoloogiast – see on näide "tehnoloogia paradoksist"[19], mis on ühtaegu vabastav ja orjastav.[20]

SecurEnvoy tehtud uuring näitas, et noortel täiskasvanutel ja noorukitel[2] on suurem tõenäosus nomofoobia tekkeks. Samas uuringus leiti, et 77% teismelistest teatas ärevusest ja murest, kui nad olid ilma mobiiltelefonita,[21] järgnesid 25–34-aastased ja üle 55-aastased inimesed. Mõned psühholoogilised soodumused, mida selle foobiaga inimesel otsida, on "negatiivne mina-pilt, noorem iga, madal enesehinnang ja enesetõhusus, kõrge ekstrovertsus või introvertsus, impulsiivsus ja kiirustamisvajadus ning pidev uute elamuste otsimine".[10]

Õpilaste seas on mobiiltelefoni sagedane kasutamine korrelatsioonis keskmise hinde languse ja suurenenud ärevusega, mis mõjutab negatiivselt eluga rahulolu (heaolu ja õnnetunne) võrreldes harvemini telefoni kasutavate õpilastega. Keskmise hinde langus võib olla tingitud mobiiltelefoni või arvuti liigsest kasutamisest, mis võtab õppimise, tunnis käimise, ülesannetega töötamise ajal aega, vähendab keskendumist ning kaasneb mobiiltelefoni põhjustatud tähelepanu hajumine tunni ajal. Mobiiltelefonide liigne kasutamine võib suurendada ärevust, mis on tingitud survest olla pidevas ühenduses sotsiaalvõrgustikega, ning võib röövida üksilduse tajumise võimaluse, leevendades igapäevast stressi, mida on seostatud heaolu komponendina.[22] Inimesed saavad kasutada mobiiltelefone sõprade ja perega ühenduse loomiseks, inimestevaheliste vajaduste, näiteks peres kiindumuse ja sallivuse saavutamiseks. Mobiiltelefonid võivad samuti võimaldada kasutajatel Internetis tuge saada. Inimesed kasutavad mobiiltelefone emotsioonide reguleerimiseks ja mõjuka küberpsühholoogia tööriistana on mobiiltelefonid ühendatud inimeste emotsionaalse eluga.[23]

Remove ads

Vaata ka

Viited

Loading related searches...

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.

Remove ads