Noorteorganisatsioon

Eesmärk

Noorteorganisatsiooni eesmärk on üldjuhul aidata noorsootöö meetodeid kasutades kaasa noorte vabatahtlike liikmete täisealiseks kasvamisele, arendada noori, organiseerida neid huvitavaid tegevusi ja esindada noorte huve. Organisatsiooni eesmärk võib olla ka kasvatada ja arendada vabatahtlikku järelkasvu kindlale valdkonnale (näiteks tehnika, merendus, lennundus, pääste, kaitse, ühiskond) või täiskasvanutele mõeldud organisatsioonile.

Remove ads

Noorteorganisatsioonide liike

Noorteühendus on noortekooslus, mille põhitegevuseks on noorsootöö korraldamine, noorte vaba aja sisustamine või muu noorte ühistegevus, olenemata selle juriidilisest vormist. Noorteühendused võivad olla nii mittetulundusühingud, seltsingud kui ka mitteformaalsed noorterühmad^[1] ning panustada nii noortepoliitikasse kui noorsootöösse.

Noorteühing on üks noorteühenduste alamliikidest ehk mittetulundusühing, mille liikmetest vähemalt kaks kolmandikku on noored (vanuses 7–26 eluaastat) ja mille eesmärgiks on noorsootöö korraldamine ja läbiviimine.^[2] Ka noorteühingud võivad panustada nii noortepoliitikasse kui noorsootöösse.

Noorteorganisatsiooni liik või osa võib olla ka lasteorganisatsioon. Lapseealiseks nimetatakse Eesti kohtupraktika põhjal alla 14-aastast. Suurtes ja laia vanusevahemikuga noorteorganisatsioonides korraldatakse sageli kuni 12–14 a vanuste ja neist vanemate tegevusi eraldi, neid vanuserühmi ka nimetatakse erinevalt. Näiteks skautluses skaudid ja hundud, pioneeriorganisatsioonis pioneerid ja oktoobrilapsed, Hitlerjugendis Hitlerjugend ja Jungvolk jm.

Remove ads

Kirjeldus ja tegevus

Noortena käsitletakse üle maailma tavaliselt kuni 30-aastasi (Eestis samas kuni 26-aastasi), mõnikord aga lihtsalt alaealisi.

Noorteorganisatsiooni olulised eritunnused võrreldes muude noortele suunitletud tegevustega on üldjuhul:

organisatsioonil on kindel liikmeskond ja liikme vastu võtmine (ka välja arvamine) otsustatakse organisatsioonis;
organisatsiooni tegevustes on võimalik täiel määral osaleda üldjuhul vaid organisatsiooni liikmel ja osaliselt ka liikmekandidaadil;
organisatsioonil on hierarhiline struktuur allüksuste ja juhtorganitega;
noortele liikmetele on põhikirjas tagatud võimalus osaleda organisatsiooni tegevuse plaanimisel ja läbiviimisel (sh võimalus osutuda valituks juhtorganitesse).
organisatsiooni liige peab järgima organisatsiooni põhikirja järgseid huvisid ja väärtusi;

Noorteorganisatsiooni tegevust võib toetada või kureerida täiskasvanutest koosnev sarnase eesmärgiga organisatsioon. Näiteks erakond, kirik või Kaitseliit.

Noorteorganisatsioonideks ei liigitu noortekeskused, spordikoolid või trennid, huvikoolid või huviringid, muusikakoolid, noorte- või lastelaagrid, ega muud sarnaste põhimõtetega noortele suunatud tegevused.

Totalitarismi vaimus järelkasvu kasvatamiseks mõeldud suurte riiklike noorteorganisatsioonide (näiteks pioneeriorganisatsioon, Hitlerjugend) liikmesus on tehtud nende riikide koolinoortele praktiliselt möödapääsmatuks. Ühtlasi on neis riikides tavaliselt erinevate juriidiliste võtetega keelustatud muude noorteorganisatsioonide tegevus.

Suuremaid Eesti noorteorganisatsioone 1930. aastate lõpul

Noored Kotkad – 20 000 liiget
Kodutütred – 20 000 liiget
Eesti Noorte Punane Rist – 15 000 liiget
Lootusring – 15 000 liiget
Ülemaailmne Eesti Noorsoo ühendus – 10 000 liiget
Ülemaaline Maanoorte Ühendus – 10 000 liiget
Noorte Meeste Kristlik Ühing ja Noorte Naiste Kristlik Ühing – kokku 6000 liiget
Kristlik Noorsootöösekretariaat – 5000 liiget
Eesti Skautide Malev – 7000 liiget
Eesti Gaidide Malev – 3000 liiget^[3]

Kõigi registreeritud noorteorganisatsioonide patroon oli president Konstantin Päts ja peavanem kindral Johan Laidoner. Riiklik pea-noortejuht oli Johannes Vellerind Haridusministeeriumis.

Remove ads

Noorteorganisatsioon

Eesmärk