Notarile hoiule antud testament

Notarile hoiule antud testament on üks Eestis kehtivast testamendi vormist.

Eestis jagunevad pärimisseaduse järgi testamendid notariaalseteks ja kodusteks.^[1] Mõlemad testamendi vormid on enda õigusjõult samaväärsed. Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud. Notariaalne testament jaguneb samuti kaheks: notariaalselt tõestatud testament ja notarile hoiule antud testament.^[2] Hoiule antud testamendi tunnus on asjaolu, et selle tegemisse on kaasatud notar. Selle testamendi puhul notar ei osale viimse tahte avalduse sisu kujundamisel ega koostamisel.^[3]

Testamendi üleandmise etapid

Hoiule antud testamendi üleandmine toimub järgmiselt:

1. testaator (pärandaja) annab varem valmis kirjutatud testamendi kinnises ümbrikus isiklikult üle notari hoiule ja kinnitab, et üleantu on tema testament. Kuna testament antakse hoiule kinnises ümbrikus, ei vastuta notar selle eest, kas ümbrik üldse midagi sisaldab või kas selles sisalduv on testaatori tahte ja seadusega kooskõlas^[3];
2. notar tuvastab isiku^[4] ja tema teo- ja otsusevõime^[5] ning tõestab isiku avalduse, et üleantud ümbrik sisaldab tema testamenti. Alaealisel ei ole võimalust testamenti hoiule anda^[6];
3. notari nõustamiskohustus ei hõlma mitte konkreetse testamendi sisu, vaid viimse tahte avalduse tegemise õigusliku tähenduse selgitamist ja tahteavalduse muutmise võimalust. Seega ta tõestab üleandmisavalduse, mitte sisu^[3];
4. seejärel pitseerib notar talle antud ümbriku kinni ja teeb ümbrikule pealdise järgmiste andmetega: selgitus, et ümbrik sisaldab avaldaja testamenti; hoiule andmise kuupäev; hoiuleandja ees- ja perekonnanimi; isikukood; ametitoimingute raamatu kande number. Pealdisele kirjutavad alla nii notar kui ka testaator^[4];
5. testaator peab tasuma notarile kinnises ümbrikus testamendi hoiule võtmise tõestamise eest notari tasu seaduses sätestatud summa^[7];
6. notar peab esitama hiljemalt järgmisel tööpäeval teatise pärimisregistrile^[8].

Testamendi sisu ja vorm

Testaator võib omal soovil notarile korralduste sisust rääkida ja notarilt ka nõu ja kinnitust küsida, kas tema kirjapandu on õiguslikus mõttes korrektne. Seni, kuni korraldused on kinniselt ümbrikus ja notar nende sisuga isiklikult ning vahetult tutvuda ei saa, on ikkagi tegemist notarile hoiule antava testamendiga. Testaator võib igal ajal testamendi tagasi võtta ja tagasivõtmise kohta koostatakse notariaalakt ning testaator peab tasuma notari tasu seaduses sätestatud summa^[7], et notarile hoiule antud testamendi tagasivõtmise avaldus tõestataks.

Eesti õigus ei kirjuta ette mingeid nõudmisi ümbrikus asuva testamendi teksti kirja panemise viisi kohta. Ainus nõue ümbriku sisule on, et seal peavad olema ümbrikut hoiule andva isiku korraldused oma vara kohta oma surma puhuks.^[4]

Isiklikkuse nõue

Kuna nii notariaalselt tõestatud testament kui ka notarile hoiule antud testament peavad olema testaatori enda tehtud, on väga oluline isiku tuvastamine. Isiku tuvastamisel lähtub notar talle tõestamistoimingut taotleva isiku esitatud isikut tõendavast dokumendist. Esiteks hindab notar seda visuaalse vaatluse teel ja seejärel võrdleb seda Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna andmebaasi fotol kujutatuga. Notaril on õigus keelduda isiku tuvastamiseks esitatud dokumenti aktsepteerimast juhul, kui dokument ei ole kehtiv või on kehtetuks tunnistatud.^[9] Tegemist on rangelt notari isikliku kohustusega ja seda ei saa delegeerida büroo personalile.^[10]