Põhja-Iirimaa
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Põhja-Iirimaa (inglise keeles Northern Ireland, iiri keeles Tuaisceart Éireann; ka Ulster) on Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi piirkond Iirimaa saare kirdeosas. Hõlmab enamiku ajaloolisest Ulsterist. Seda on kirjeldatud erinevalt nii riigi, provintsi või ka piirkonnana. Põhja-Iirimaa jagab avatud piiri lõuna ja lääne suunas Iirimaaga. 2021. aasta rahvaloenduse andmetel oli Põhja-Iirimaal 1 903 175 elanikku, mis moodustab umbes 3% Ühendkuningriigi rahvastikust ja 27% Iirimaa saare rahvastikust. Põhja-Iirimaa halduskeskus on laevaehituse poolest tuntud Belfasti linn.[1] Põhja-Iirimaal ametlikku lippu ei ole, kasutatakse Suurbritannia lippu.[2]
Põhja-Iirimaa loodi 1921. aastal, kui Iirimaa saar jagati vastavalt 1920. aasta Iirimaa valitsuse seadusele, millega loodi omavalitsus kuues kirde krahvkonnas. Põhja-Iirimaal oli üldiselt Briti päritolu protestantide järeltulijatest unioonistide enamus, kes soovisid jääda Ühendkuningriigi koosseisu. Samal ajal soovis enamus Lõuna-Iirimaal (mis sai 1922. aastal Iiri Vabariigiks) ja märkimisväärne vähemus Põhja-Iirimaal luua ühtset iseseisvat Iirimaad. Tänapäeval peavad esimesed end üldiselt brittideks ja teised iirlasteks, kuid märkimisväärne osa elanikest peab end põhja-iirlasteks. Põhja-Iirimaa loomisega kaasnes vägivald, nii jagamise toetajate kui ka vastaste poolt. Aastatel 1920–1922, mida tuntakse kui Ulsteri rahutused, toimus pealinnas Belfastis ulatuslik kogukondlik vägivald, peamiselt protestantlike unioonistide ja katoliiklasest rahvuslaste vahel. Hukkus üle 500 inimese ja üle 10 000 inimese, peamiselt katoliiklased, muutusid põgenikeks.
Järgnenud viiekümne aasta jooksul valitsesid Põhja-Iirimaal järjest unioonistlikud valitsused. Mõlemad kogukonnad elasid suures osas mitteametlikus segregatsioonis ning valitsusi süüdistati iiri rahvuslaste ja katoliiklaste diskrimineerimises. 1960. aastate lõpus algas liikumine katoliiklaste ja rahvuslaste õiguste nimel, mida unioonistid pidasid enda ülemvõimu ohustavaks.[3] See viis Põhja-Iirimaa konfliktini, milles Ulsteri Ülikooli andmetel hukkus 30 aasta jooksul 3720 inimest ning 47 541 said vigastada.[4] 1998. aastal sõlmiti Belfasti leping, millega paramilitaarsed rühmitused loovutasid relvad ja osapooled keskendusid rahule.[5] Rahuprotsessile vaatamata püsib segregatsioon olulise ühiskondliku probleemina ning aeg-ajalt esineb jätkuvalt vägivalda.
Põhja-Iirimaa Assamblee, mis loodi 1998. aasta Põhja-Iirimaa seaduse alusel, vastutab mitmete valdkondade eest ning ülejäänud valdkonnad on Ühendkuningriigi valitsuse pädevuses. Põhja-Iirimaa valitsus teeb koostööd Iirimaa valitsusega mitmes valdkonnas vastavalt Belfasti lepingule. Samuti on Iiri Vabariigil konsulteeriv roll valdkondades, mille haldamine ei ole Põhja-Iirimaale üle antud.
Kultuurilised sidemed Põhja-Iirimaa, ülejäänud Iirimaa ja Ühendkuningriigi vahel on keerulised. Põhja-Iirimaal on esindatud nii Iiri kultuur kui ka Briti kultuur. Paljudel spordialadel on üle-Iirimaaline juhtorgan või ühine võistkond. Suurim erand on jalgpall, kus Põhja-Iirimaa osaleb oma koondisega. Põhja-Iirimaa võistleb eraldi Rahvaste Ühenduse mängudel ning olümpiamängudel võivad sportlased valida, kas esindada Suurbritanniat või Iirimaad.[6][7]
Remove ads
Rahvastik
Põhja-Iirimaa rahvastik on pidevalt kasvanud alates 1978. aastast. 2011. aastal oli see 1,8 miljonit. 98,2% elanikest olid valgenahalised (europiidid).
Usuliselt kuuluvuselt olid 2011. aastal 41,6% elanikest protestandid või muud mittekatoliiklikud kristlased, 40,8% katoliiklased ja 16,9% mitteusklikud.
2011. aasta rahvaloendusel määratlesid Põhja-Iirimaa elanikud oma rahvuslikku identiteeti järgmiselt:
Peaaegu kõik Põhja-Iirimaa elanikud räägivad emakeelena inglise keelt. 2011. aasta rahvaloenduse andmeil oskasid 11% elanikest mingil määral ka iiri keelt. 1999. aastal läbi viidud uuringu järgi oli 1% Põhja-Iirimaa elanike kodune keel iiri keel. 2% elanikest oskab šoti keele Ulsteri murret.
Remove ads
Ajalugu
 | Artikli kirjutamine on sel kohal jäänud pooleli, jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Vaata ka
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads