Siberi katk

Siberi katkuks ehk antraksiks ehk põrnatõveks^[1] (ladina keeles anthrax) nimetatakse nakkushaigust, mida levitavad ja põhjustavad põrnatõvebatsillid. Siberi katk on levinud kogu maailmas ja seda esineb nii rohusööjatel loomadel kui ka inimestel.

See artikkel räägib nakkushaigustest; teiste tähenduste kohta vaata artiklit Antraks (täpsustus)

---

Loomadel

Enamasti saavad loomad nakkuse põrnatõvebatsilli eostega saastunud taimede ja sööda söömisel. Veistel, lammastel ja hobustel on haiguse kulg kiire ning ilma ravita loom sureb. Sigadel kestab haigus kauem.

Inimestel

Siberi katku paise

Inimesed saavad nakkuse nakatunud loomadelt kas füüsilise kontakti või hingamisteede kaudu, samuti nakatunud looma lihast valmistatud toodete söömisel või kokkupuutel nakatunud looma luude või karvkattega (näiteks lambavillaga). Inimeselt inimesele haigus ei levi.

Klassifikatsioon

RHK-10. Jaotis A22. Põrnakatku klassifikatsioon ja kohandused

Klassifikaator	Nimetus
A22.0	Nahapõrnatõbi
A22.1	Kopsupõrnatõbi [pulmonaalantraks]
A22.2	Gastrointestinaal-põrnatõbi
A22.7	Põrnatõveseptitseemia
A22.8	Põrnatõve muud vormid
A22.9	Täpsustamata põrnatõbi

Nahapõrnatõbi

 Pikemalt artiklis nahapõrnatõbi

Põrnatõve nahavorm avaldub 3–5 päeva jooksul pärast nakatumist. Sügelev kubel paistetab üles ja tekib villiline haavand, mis kattub iseloomuliku musta ringikujulise koorikuga.

Kopsupõrnatõbi

 Pikemalt artiklis kopsupõrnatõbi

Põrnatõve kopsuvorm (pulmonaalantraks) levib hingamisteede kaudu.

Gastrointestinaal-põrnatõbi

 Pikemalt artiklis gastrointestinaal-põrnatõbi

Põrnatõve soolevorm tekib 2–5 päeva jooksul pärast bakteriga nakatunud liha söömist. Bakterid paljunevad ning toodavad toksiine soole lümfikoes ja soolte ümber paiknevates lümfisõlmedes.

Ravi

Põrnatõve ennetatakse ja ravitakse antibiootikumidega.

Tüsistused

Paljudel juhtudel kulgeb haigus kiiresti ja antibiootikumravi ei anna tulemusi. Sellistel puhkudel lõpeb haigus tavaliselt surmaga.^[2]

Vaktsiin

Põrnatõve vastu vaktsineeritakse nii loomi kui ka inimesi.

Biorelv

Siberi katku spoore on võimalik laboris toota. Neid on lihtne säilitada, kuna nad on vähenõudlikud ja vastupidavad. Seepärast on oht, et neid kasutatakse bioloogilise relvana^[3].

Nimi

Haiguse nimi tuleb kreeka sõnast ἄνθραξ ('süsi') mustade koorikute järgi, mis nahale tekivad.^[4]

Antraksipuhangud (osaline)

20. sajandil

• 1979. aasta aprillis vallandus Sverdlovski (Jekaterinburgi) elanikkonna seas antraksi kopsuvormi puhang^[5].

21. sajandil (osaline)

• 2001. aasta juulis suri Kanadas Albertas 19 piisonit ja ohustatud olid sajad piisonid.
• 2001. aasta septembris saadeti Ameerika Ühendriikide kõrgetele riigiametnikele nn Siberi katku kirjad, viis inimest sai surma.
• 2010. aastal suri põrnakatku spooridega saastunud heroiini tarvitamise tagajärjel seitse inimest Šotimaal ja üks Saksamaal.^[6]
• 2010. aasta juunis Uganda loomapargis vallandunud antraksipuhangu tõttu hukkus 83 jõehobu.^[7]
• 2010. aasta augustis ja septembris nakatus Bangladeshis 300 inimest ja üle 200 looma; 50 looma surid (33 lehma ja 17 kodukitse).^[8]
• 19. juunil 2014 teatas Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus, et vähemalt 75 teadlast, viimastel andmetel 86^[9], võisid 13. juunil laboris töötades kokku puutuda elavate põrnatõvebatsillidega. Kõigile pakuti 60-päevast antibiootikumikuuri (tsiprofloksatsiiniga) ja antraksivaktsiini süste.^[10][11]
• 2016. aastal põhjustas põrnakatkuga nakatunud põhjapõdrakorjus Salehardis vähemalt seitsme inimese nakatumise^[12] (sealhulgas nakatusid 12-aastane poiss ja tema 79-aastane vanaema^[13]) ning rohkem kui 2300 põhjapõdra^[12] ja umbes 1500 hirve surma^[14].

Ajaloolist

• Homerose ja Vergiliuse aegadel olevat araablased kutsunud haigust Pärsia tuleks, kreeklased ja roomlased aga pühaks tuleks.^[15]
• Tõbe on kirjeldatud ilmselt ka piiblis.
• Põrnatõve haigustekitaja avastas 1849. aastal Aloys Pollender.

Vaata ka

• antibiootikumiresistentsus
• antraksi toksiinid
• bioterrorism