2001

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember

◄ | 20. sajand | 21. sajand    
◄ | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad      
◄◄ | ◄ | 1997 | 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | 2002 | 2003 | 2004 | 2005 | ► | ►►

Sündinud · Surnud

2001. aasta (MMI) oli 21. sajandi 1. aasta.

Vasted teistes kalendrites

• Juudi kalender: 5761, 5762
• Hinduistlik kalender: 5102, 5103
• Islami kalender: 1423, 1424
• Iraani kalender: 1379, 1380
• Sirvikalender: 10214

Sündmused maailmas

Jaanuar

• 13. jaanuar – El Salvadori tabas 7,6-magnituudiline maavärin, milles hukkus 944 inimest.
• 15. jaanuar – tegevust alustas veebientsüklopeedia Vikipeedia.
• 16. jaanuar – üks presidendi ihukaitsjatest tulistas Kongo Demokraatliku Vabariigi presidenti Laurent-Désiré Kabilat, kes suri saadud vigastustesse paar päeva hiljem.
• 23. jaanuar – viis inimest üritasid end Pekingis Tian'anmeni väljakul põlema panna. Hiljem väideti, et tegu oli Hiina Kommunistliku Partei püüdega lavastada süüdi Falun Gongi vaimne liikumine ja vallanda sellega nende tagakiusamine.
• 26. jaanuar – Indias Gujarati osariigis toimunud maavärinas hukkus vähemalt 13 000 ja sai vigastada veel üle 167 000 inimese.

Veebruar

• 9. veebruar – Oahu saare lähedal põrkasid kokku USA aatomiallveelaev USS Greeneville ja Jaapani õppe-kalapüügilaev Ehime Maru, mis uppus. Hukkus 9 inimest.
• 13. veebruar – El Salvadori tabas kuu aja jooksul teine tugev maavärin, mis nõudis 315 inimelu.
• 18. veebruar – Indoneesias Kalimantani saarel puhkesid dajakide ja madurade vahel etnilised kokkupõrked, mille tagajärjel hukkus üle 500 inimese.
• 28. veebruar – Inglismaal North Yorkshire'i krahvkonnas sõitis kiirrong vastu rööbastel olnud sõidukit ja sõitis seejärel rööbastelt välja. Õnnetuses hukkus kümme ja sai vigastada 82 inimest.

Märts

• 23. märts – Venemaa kosmoseagentuur Roskosmos kukutas orbitaaljaama Mir Vaiksesse ookeani.
• 30. märts – Jim Shekhdar Suurbritanniast, kes aerutas esimese inimesena üksi üle Vaikse ookeani, jõudis Austraalia rannikule. Napilt enne randumist läks ta paat aga põhja ning mees pidi kaldale ujuma.^[1]

Aprill

• 1. aprill – Holland legaliseeris esimesena riigina maailmas samasooliste abielu.
• 11. aprill – Austraalia jalgpallikoondis võitis maailmameistrivõistluste valiksarjas Ameerika Samoad tulemusega 31:0, mis suurim võit koondistevahelises kohtumises.
• 28. aprill – miljonär Dennis Tito sai esimeseks kosmoseturistiks.

Mai

• 9. mai – Ghana pealinnas Accras võttis politsei staadionil jalgpallimängule järgnenud rahutuste mahasurumiseks kasutusele pisargaasi. See tõi kaasa rüseluse, mille tagajärjel hukkus 126 inimest.
• 12. mai – 46. Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Eesti, keda esindasid Tanel Padar, Dave Benton & 2XL lauluga "Everybody".

Juuni

• 1. juuni – Nepali kroonprints Dipendra tulistas surnuks oma isa kuningas Birendra ja ema kuninganna Aishwarya, lisaks veel mitu kuningliku perekonna liiget. Birendra haavas ennast surmavalt ja suri kolm päeva hiljem.
• 1. juuni – enesetaputerrorist lasi ennast Iisraelis Tel Avivis ööklubi ees õhku, tappes 21 inimest.
• 5. juuni – USA-s Texase osariigis maabus troopiline torm Allison, mis põhjustas 8,5 miljardi USA dollari väärtuses kahju ja mille tagajärjel hukus 41 inimest. See sai kõige enam kahju tekitanud Atlandi ookeani troopilises tsükloniks, mis ei paisunud orkaaniks.
• 13. juuni – Poolas asutati erakond Õigus ja Õiglus.
• 15. juuni – Hiina, Venemaa, Kasahstani, Kõrgõzstani, Tadžikistani ja Usbekistani liidrid moodustasid Shanghai Koostööorganisatsiooni.

Juuli

• 20. juuli – politsei tappis Itaalias Genoas G8 tippkohtumise ajal toimunud meeleavaldusel 23-aastase globaliseerumisvastase Carlo Giuliani.

Megawati Sukarnoputri

• 23. juuli – Megawati Soekarnoputri sai Indoneesia esimeseks naispresidendiks.

August

• 9. august – enesetaputerrorist ründas Jeruusalemmas pitsarestorani, tappes 15 ja haavates veel 130 inimest.
• 25. august – Ameerika laulja Aaliyah ja mitu tema plaadifirma liiget hukkusid, kui nende lennuk mõni aeg pärast õhkutõusu Bahamas alla kukkus.

September

• 9. september – Afganistanis tapeti Põhja-Alliansi juht Ahmad Shah Massoud.

Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornid tules

• 11. september – 11. septembri terrorirünnakud: Kolm terroristide kaaperdatud reisilennukit rammisid New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktorne ja Pentagoni. Terroristid kaaperdasid ka neljanda lennuki, kuid see kukkus Pennsylvanias alla.
• 18. september – Ameerika Ühendriikides saadeti mitmele meediaväljaandele mitu Siberi katku eoseid sisaldavat kirja.
• 20. september – USA president George W. Bush kuulutas välja terrorismivastase sõja.

Oktoober

• 7. oktoober – USA alustas Afganistanis vastuseks 11. septembril toimunud terrorirünnakutele sõjalist operatsiooni, algas Afganistani sõda.
• 17. oktoober – Palestiina islamiäärmuslased tapsid araablastevastase Iisraeli turismiministri Rehavam Ze'evi.
• 25. oktoober – avaldati Microsofti operatsioonisüsteem Windows XP.
• 26. oktoober – USA president George W. Bush allkirjastas Patriot Acti, mis laiendas oluliselt õiguskaitseorganite volitusi terrorismivastases võitluses USA-s ja mujal.

November

• 12. november – American Airlinesi lend 587: varsti pärast õhkutõusu kukkus New Yorgis Queensi linnaosas alla reisilennuk Airbus A300, hukkusid kõik pardal viibinud 260 inimest, lisaks viis inimest maapinnal.
• 14. november – Afganistani sõda: Põhja-Allians ja USA väed vallutasid Talibani käest Kabuli.
• 15. november – Microsoft avaldas mängukonsooli Xbox.
• 27. november – NASA teatel avastati esmakordselt, et meie Päikesesüsteemist väljaspool asuvat eksoplaneeti HD 209458 b ümbritseb atmosfäär.

Detsember

• 2. detsember – USA energiaettevõte Enron Corp esitas pankrotitaotluse.
• 13. detsember – rühm relvastatud isikuid avasid tule India parlamendihoones, tappes üheksa inimest. Surma sai ka viis ründajat.
• 22. detsember – Briti terrorist Richard Reid üritas õhkida American Airlinesi lennukit kinga peidetud pommiga.
• 22. detsember – sündis esimene kloonitud lemmikloom, kass CC.

Sündmused Eestis

• 5. jaanuar – Tallinnas toimus Paul Kerese 85. sünniaastapäeva puhul sümpoosion teemal "Paul Keres – sajandi sportlane"^[2].
• 2. veebruar – asutati Eesti NATO Ühing.
• 4. märts – teede- ja sideminister Toivo Jürgensoni eestvedamisel suleti enamik AS Edelaraudtee liinidel toiminud reisirongiliiklusest.^[3]
• 6. märts – valitsuse otsusel loodi Eesti Geenivaramu.^[4]
• 11. märts – Tallinnas avati Coca-Cola Plaza.
• 31. mai – Tartus avati Jaan Tõnissoni monument.
• 1. aprill – suleti Kohtla kaevandus.
• 27. juuli – asutati MTÜ Loodusajakiri.
• 9. september – Pärnu maakonnas sai alguse Pärnu metanoolitragöödia: metanooli joomise tagajärjel suri 68 ja tervisekahjustusi sai 43 inimest.
• 21. september – valimiskogu valis presidendivalimistel presidendiks Arnold Rüütli.
• 1. oktoober – avati Aura Veekeskus.
• 29. oktoober – tegevuse lõpetas Erastamisagentuur.
• 23. november – ELK Lennuliinide lend 1007: Kärdla lennujaama lähistel kukkus alla Tallinnast Kärdlasse teel olnud reisilennuk. Õnnetuses hukkusid kaks reisijat. Lennuamet tuvastas õnnetuse põhjusena piloodi eksimuse.

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 2001

• 30. jaanuar – Merilin Mälk, eesti poplaulja
• 31. mai – Iga Świątek, poola tennisist
• 1. august – Jaagup Tuisk, eesti poplaulja
• 11. september – Gedly Tugi, eesti odaviskaja
• 19. september – Jaroslava Mahutšihh, Ukraina kõrgushüppaja
• 18. detsember – Billie Eilish, ameerika laulja

Surnud

Pikem nimekiri leheküljel Surnud 2001

• 5. jaanuar – Gertrude Elizabeth Margaret Anscombe, inglise filosoof
• 11. jaanuar – Laur Tiidemann, eesti skulptor
• 16. jaanuar – Laurent-Désiré Kabila, Kongo DV poliitik
• 22. jaanuar – Tuomas Anhava, soome kirjanik
• 4. veebruar – Raimo Kangro, eesti helilooja
• 4. veebruar – Iannis Xenakis, kreeka helilooja
• 7. veebruar – Jüri Saarma, eesti psühhiaater
• 12. veebruar – Gunnar Aarma, eesti muusikapedagoog ja teadmamees
• 19. veebruar – Stanley Kramer, USA filmirežissöör
• 9. veebruar – Herbert Simon, USA teadlane
• 22. veebruar – Ann Audova, eesti kunstnik
• 24. veebruar – Claude Elwood Shannon, USA matemaatik
• 10. märts – Mati Nuude, eesti tõstja ja laulja
• 10. märts – Endel Veliste, eesti fotograaf
• 10. märts – Bernhard Viiding, eesti kirjanik
• 12. märts – Robert Ludlum, USA kirjanik
• 18. märts – Abajtõ Vaso, osseedi keeleteadlane
• 18. märts – Viktor Masing, eesti bioloog
• 26. märts – Valter Udam, eesti parteitegelane ja näitekirjanik
• 6. aprill – Villem Gross, eesti kirjanik
• 8. aprill – Eugenia Gurin-Loov, Eesti majandusteadlane ja juudi aktivist
• 19. aprill – Lionel Abel, USA näitekirjanik ja kriitik
• 26. aprill – Maie Kivita, eesti koorijuht
• 1. mai – Evald Tõnisson, eesti arheoloog
• 7. mai – Joseph Greenberg, USA keeleteadlane
• 11. mai – Douglas Adams, inglise kirjanik
• 13. mai – R. K. Narayan, India kirjanik
• 15. mai – Aleksei Tupolev, vene lennukikonstruktor
• 21. mai – John Lee Hooker, USA bluusimuusik
• 28. mai – Francisco Varela, Tšiili bioloog
• 1. juuni – Birendra Bir Bikram Shah Dev, Nepali kuningas
• 3. juuni – Anthony Quinn, Mehhiko päritolu USA näitleja
• 14. juuni – Mati Kuulberg, eesti helilooja
• 18. juuni – Enn Kraam, eesti näitleja
• 27. juuni – Tove Jansson, soomerootsi kirjanik
• 27. juuni – Jack Lemmon, USA filminäitleja
• 1. juuli – Nikolai Bassov, vene füüsik
• 5. juuli – Hannelore Kohl, Helmut Kohli abikaasa
• 28. juuli – Ilmar Öpik, eesti energeetikateadlane
• 29. juuli – Edward Gierek, Poola poliitik
• 6. august – Jorge Amado, Brasiilia kirjanik
• 12. august – Rein Kull, eesti keeleteadlane
• 15. august – Otto Merimaa, Eesti NSV partei- ja riigitegelane
• 20. august – Fred Hoyle, Briti astronoom ja ulmekirjanik
• 22. august – Raimond Isok, eesti spordipedagoog
• 23. august – Jyri Kork, eesti kirjanik
• 24. august – Roman Matsov, Eesti dirigent
• 25. august – Aaliyah, USA laulja ja näitleja
• 29. august – Heino Puhvel, eesti kirjandusteadlane
• 2. september – Christiaan Barnard, Lõuna-Aafrika südamekirurg
• 7. september – Spede Pasanen, soome näitleja
• 19. september – Paul Kenkmann, eesti sotsioloog
• 3. oktoober – Lembit Sibul, eesti humorist
• 11. oktoober – Enn Roose, eesti majandusteadlane
• 13. oktoober – Rein Zupping, eesti neuroloog
• 15. oktoober – Karl Burman noorem, eesti kunstnik
• 21. oktoober – Ants Kallikorm, eesti biokeemik
• 23. oktoober – Laine Peep, eesti raamatukogutegelane
• 30. oktoober – Harri Otsa, eesti helilooja
• 31. oktoober – Leo Gens, Eesti arhitektuuriajaloolane
• 3. november – Ernst Gombrich, Austria kunstiajaloolane
• 10. november – Ken Kesey, USA kirjanik
• 13. november – Rasmus Kangropool, eesti arhitektuuriajaloolane
• 21. november – Madis Hint, eesti ajakirjanik
• 27. november – Nils-Aslak Valkeapää, saami kirjanik ja muusik
• 15. november – Ain Kalmus, eesti kirjanik
• 29. november – Viktor Astafjev, vene kirjanik
• 29. november – George Harrison, inglise muusik
• 16. detsember – Stefan Heym, saksa kirjanik
• 16. detsember – Villy Sørensen, taani kirjanik
• 20. detsember – Léopold Sédar Senghor, Senegali kirjanik ja poliitik
• 21. detsember – Thomas Sebeok, USA semiootik
• 25. detsember – Minna Klement, eesti põllumajandustegelane

Nobeli auhinnad

• füüsika – Eric Allin Cornell, Wolfgang Ketterle, Carl Edwin Wieman
• keemia – William Knowles, Ryoji Noyori, Barry Sharpless
• meditsiin – Leland Hartwell, Timothy Hunt, Paul Nurse
• kirjandus – Vidiadhar Surajprasad Naipaul
• rahu – ÜRO, Kofi Annan
• majandus – George Akerlof, Michael Spence, Joseph Stiglitz

Viited

1. "Lone Briton rows Pacific"^{[alaline kõdulink]}. CNN.com. 30.3.2001. Vaadatud 23.12.2022
2. ESBL veebis (vaadatud 21.03.2015)
3. Tallinna — Tartu liinil jääb käima üks rong; Õpetajate Leht, nr. 8, 23 veebruar 2001 (DIGAR)
4. "Eesti ajaloo kronoloogia". Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 17. juuli 2021.