Ajutine Iiri Vabariiklik Armee

Ajutine Iiri Vabariiklik Armee (inglise keeles Provisional Irish Republican Army, lühendatult Provisional IRA, PIRA), ametliku nimetusega Iiri Vabariiklik Armee (IRA; iiri keeles Óglaigh na hÉireann) ja rahvasuus tuntud kui Provos, oli Põhja-Iiri vabariiklik paramilitaarne organisatsioon, mille eesmärk oli lõpetada Briti võim Põhja-Iirimaal, edendada Iiri taasühinemist ja luua kogu Iirimaad hõlmav iseseisev vabariik. Enamiku Põhja-Iirimaa konflikti (The Troubles) ajast oli Ajutine Iiri Vabariiklik Armee kõige suurem ja mõjukam vägivaldne vabariiklik rühmitus.^[1] Organisatsioon pidas end algse Iiri Vabariikliku Armee ainsaks legitiimseks järglaseks. Suurbritannias kuulutati see terroristlikuks organisatsiooniks ja Iiri Vabariigis ebaseaduslikuks ühenduseks.

PIRA vapp

Ajutine IRA tekkis 1969. aasta detsembris pärast lahkhelisid esialgses IRA-s ja laiemas Iiri vabariiklikus liikumises. Esialgu eksisteerisid koos Ametlik Iiri Vabariiklik Armee (OIRA) ja Ajutine Iiri Vabariiklik Armee, kuid 1972. aastaks tõusis PIRA domineerivaks jõuks. Mõned aastad varem oli alanud Põhja-Iirimaa konflikt, kui valdavalt katoliiklik ja vägivallatu kodanikuõiguste liikumine aeti Põhja-Iiri lojalistide ja RUC poolt laiali. 1969. aastal toimusid rahutused ja Põhja-Iirimaale saadeti korda valvama Briti sõjaväelased.^[2]

Esialgu keskendus PIRA katoliiklike piirkondade kaitsmisele, kuid 1970. aastal alustas see rünnakuid valitsusvägede vastu, mida toetasid välised allikad, sealhulgas välisiirlased ingliskeelsetes riikides, samuti Palestiina Vabastusorganisatsioon ja Liibüa diktaator Muammar Gaddafi. Organisatsioon korraldas rünnakuid Briti sõjaväelaste ja Põhja-Iiri politseinike vastu nii maa- kui linnapiirkondades ning viis läbi pommitamiskampaania Põhja-Iirimaal ja Inglismaal, sihtides sõjalisi, poliitilisi ja majanduslikke sihtmärke ning Briti sõjaväelisi objekte ka mandri-Euroopas. PIRA rünnakutes hukkus üle 1700 inimese, kelle hulgas oli üle 1000 Briti julgeolekujõudude liikme ja umbes 500–644 tsiviilisikut.^[3]

Ajutine IRA kuulutas relvarahu välja juulis 1997, pärast mida lubati selle poliitiline tiib Sinn Féin osalema mitmeparteilistel rahuläbirääkimistel. Rahuläbirääkimised viisid 1998. aastal suure reede lepinguni ning 2005. aastal kuulutas Ajutine Iiri Vabariiklik Armee oma relvastatud operatsioonid lõppenuks ning loovutas relvad.^[4] Hiljem on PIRA-st eraldunud mitmeid väiksemaid rühmitusi, sealhulgas Järjepidev Iiri Vabariiklik Armee (CIRA) ja Tõeline Iiri Vabariiklik Armee (RIRA).^[5]