Parv
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Parv on ujuvast materjalist või ujuvatest esemetest valmistatud lamedakujuline, algeline ja lihtne veesõiduk.
 |
See artikkel räägib ujuvvahendist; bioloogia mõiste kohta vaata artiklit Parv (bioloogia). |
Parvega veekogul sõitmist nimetatakse parvetamiseks.
Remove ads
Kirjeldus
Parv on tasane, ilma laevakere ja kiiluta ning tavaliselt ilma mootorita.
Jõel liigub parv peamiselt veega koos allavoolu. Paljusid parvi tõugatakse mõlaga põhjast. Parve võidakse ka aerudega sõuda. Keerulisematel parvedel võib olla suuna muutmiseks tüür. Jõge mööda sõites on parve keskmine kiirus 30–50 km päevas, aga soodsates oludes isegi üle 100 km.
Parve ujuvuse suurendamiseks kasutatakse tänapäevastes parvedes pontoone, õhkpatju või polüstürooli. Parvesid kaetakse vahel vastupidavuse suurendamiseks mitmekihilise kummiga.
Parved võivad tekkida ka looduslikult. Ujuvsaared või vette kukkunud puutüved võivad tuule ja hoovuste abil mööda merd kanduda ja jõuda vedamise korral teiste saarte ja maadeni. Looduslike parvede abil on peamiselt selgrootud, kuid ka kahepaiksed, roomajad ja pisiimetajad ning teised lennuvõimetud loomad suutnud koloniseerida palju saari.
Remove ads
Ajalugu
Oletatakse, et esimesi parvi kasutati Kagu-Aasiast Austraaliasse liikumisel ligikaudu 40 000 – 50 000 aastat tagasi. [1][2]
Vahemere maades tunti parvi juba ürgajal pärijõge liiklemise vahendina. Kreeklased, etruskid ja roomlased kasutasid parve ka mittelaevatavail veekogudel. Homerosel oli parv Odysseuse päästevahendina mõeldud isegi meresõiduks. Antiikaegseid parvekirjeldusi ei ole säilinud. [3]
Minevikus kasutati parvi palkide edasitoimetamiseks veepinnal. Seda kutsutakse ka (palgi)parvetamiseks. Alates 20. sajandi keskpaigast on palgiparvetamise ulatus ja tähtsus maailmas oluliselt vähenenud, kuid mitmel pool parvetatakse palke tänapäevani.
Remove ads
Vaata ka
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Parv |
Viited
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads