Pati mõis
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Pati mõis (saksa keeles Pattenhof) oli riigimõis Liivimaal Pärnu kreisis Saarde kihelkonnas.[1] Tänapäeval asub mõisasüda Pärnu maakonnas Saarde vallas Leipste külas.
Ajalugu
Varasem ajalugu
Mõisat on esimest korda mainitud XVII sajandil.[1] 1681. aastal oli see 3 3/4 adramaa suurune valdus.[2] Reduktsiooni käigus langes mõis riigile, kroonumõisana on seda nimetatud 1688. aastal. See allus siis Karksi mõisale ja oli panditud Pärnu maakohtu assessorile Georg Preisile (1657−1743).[3]
Pati riigimõis 1724−1919
1724. aastal oli mõis renditud kreisinotar Johann Christopher Clannerile (suri u 1725).[4] Pärast tema surma lubati vakantseks jäänud mõis kapten ja kreisikomissar Gustav Arved Bayer von Weissfeldtile (pärast 1688−1757).[5] Tema nimel oli see 1731.[6] ja 1744. aastal.[7] Tema surma järel oli see 1758. aastal rendil tema poja kreisikomissar Carl Johann Bayer von Weissfeldti (1716−?) käes.[8] 1765. aastal oli see tema noorem venna Christoph Gustav Bayer von Weissfeldti (1737−1808) valduses.[9] 1804. aastal on rentnikuna nimetatud rittmeister Andreas Anton Gustav von Engelhardti.[10] 1805. aastal oli valdajaks kapteniproua von Fischer.[11] 1814. aastal omandas kuueks aastaks rendiõiguse Johann Philipp Gerstfeldt (1792−1872). Tema nimel oli see veel 1818. aastal. 1817. aastal anti see keisri ukaasiga 12 aastaks tasuta rendile viitseadmiral Friedrich Wilhelm von Lohmannile (1753−1822), kelle leping pidi jõustuma aastal 1820 ja kehtima kuni 1832. aastani.[12] See oli tema nimel veel 1825. aastal, ehkki ta oli siis juba surnud.[13] 1861. aastal oli rendivaldajaks Pärnu linna vasksepp Johann Friedrich Giercke (1813−1879).[14] Alates 1864. aastast oli mõis eestlaste käes rendil. Esimene rentnik oli Hendrik Kull, seejärel Abja vallasekretär Hendrik Leibus.[15] 1900. aastal oli rentnikuks Karl (Kaarel) Talts Kilingist; tema rendileping pidi kehtima 1905. aastani.[16] Lepingut temaga pikendati, sest rentnik oli ta veel 1909. aastal ja lepingu lõpptähtaeg oli 1917. aasta.[17]
Remove ads
Mõisaansambel
Häärber on hävinud, selle asemele ehitati juba 1920. aastatel asundustalu. Peamiselt puidust kõrvalhooned on samuti hävinud. Park oli lihtne puistu, millest 1970. aastatel oli alles vaid üksikuid puid.[18]
Varia
1909. aastal sündis mõisas poliitik ja põllumajandusteadlane Elmar Järvesoo, kelle isa Karl Gerberson (eestistatult Järvesoo) oli alates 1905. aastast mõisa allrentnik (Sub-Arrendator).
Viited
Kirjandus
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads