1804

15. veebruar (vkj 3. veebruar) – keiser Aleksander I kinnitas Liivimaa talurahvaseaduse^[1]. Liivimaa kubermangus kehtestati uued talurahvaseadused, millega talupojad jäid endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida; neid ei tohtinud kinkida maast lahus; nad said omandiõiguse vallasvarale ja võisid maad osta ning omandatud maad võisid edasi pärandada. Talurahva koormised vaadati ümber.
Veebruaris-märtsis arutas Eestimaa maapäev oma talurahvaseaduse uuendamist; arutamine oli ajendatud äsjasest Liivimaa talurahvaseaduse kinnitamisest Venemaa keisri poolt^[1].
2. aprill (vkj 21. märts) – Läänemere kubermangude koolikorralduse täpsustamiseks anti välja "Määrused Tartu Keiserlikule Ülikoolile tema ringkonna järelevalve kohta"^[1].
Kevadel alustasid Liivimaa kubermangus tööd maakondade revisjonikomisjonid^[1].
Juuli keskpaik. Liivimaa kubermangus asutati esimesed kihelkonnakohtud^[1], "Eestima Tallorahwa Kohto Seadusse Ramatu" alusel.
8. september (vkj 27. august) – Aleksander I kinnitas Eestimaa talurahvaseaduse^[1]. Eestimaa kubermangus kehtestati uued talurahvaseadused, millega jäid talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida ja neid ei tohtinud kinkida maast lahus.
Suvest sügiseni oli Liivimaal talurahvarahutusi, mis olid ajendatud umbusust ja ärevusest talurahvaseaduste elluviimisel^[1].
27. september (vkj 15. september) – 8 õpetaja ja 17 õpilasega alustas tegevust Tartu kubermangugümnaasium. Tööd alustasid ka Tartu, Võru ja Kuressaare kreiskool ning esimene uutele alustele rajatud, linnakooli tüüpi kihelkonna- ehk elementaarkooli Võrus (Võru kihelkonnakool).
26. oktoober (vkj 14. oktoober) – Tartu tütarlastekool korraldati ümber uut tüüpi linna tütarlastekooliks^[1].
17. november (vkj 5. november) – Aleksander I kinnitas "Ülikoolile alluvate õppeasutuste määrustiku"^[1].
22. detsember (vkj 10. detsember) – avati Viljandi kreiskool^[1].

Sündmused Eestis

Sündmused maailmas

Sündinud

Surnud

Viited

Wikiwand - on