Pedofiilia

Pedofiilia on seksuaalsuunitluse häire -- laste seksuaalne eelistamine, objektid on tavaliselt puberteedieelses või varases puberteedieas. Osa pedofiile on huvitatud ainult tüdrukutest, teised ainult poistest ja osa on huvitatud mõlema soo esindajatest (RHK-10 ptk V: Psüühika- ja käitumishäired kood F65.4).

See artikkel räägib vaimse tervise häirest; laste seksuaalse väärkohtlemise kohta vaata vastavat artiklit

---

Termini “pedofiilia” keelekasutus ja etümoloogia

Eespool toodud RHK definitsioon on kitsalt meditsiiniline ja ei kata kogu termini kasutust.

Pedofiilia mõistet on erinevad autorid väga erinevalt käsitlenud. Mõned autorid keskenduvad pedofiiliale kui seksuaalsele hälbele meditsiinilisest aspektist, teised keskenduvad õiguslikule aspektile ning räägitakse ka mõlemast koos. Lisaks pedofiilia mõistele opereeritakse ka lapse seksuaalse väärkohtlemise mõistega, tihti tundub, et pedofiilia ja lapse seksuaalse väärkohtlemise mõisteid kasutatakse sünonüümidena.^[1] Samalaadne on olukord ka ingliskeelses kultuuriruumis ^[2] Pedofiilia õiguslikus mõttes üldiselt kattub lapse seksuaalse väärkohtlemise mõistega.

Eesti igapäevakeeles kasutatakse meditsiinilist ja õiguslikku mõistet läbisegi. EKI Sõnaveebis ^[3] on pedofiilia definitsioon "täiskasvanu seksuaalne kiindumus lastesse, lapse või laste seksuaalne ahistamine täiskasvanu poolt" -- esimene pool definitsiooni viitab meditsiinilisele, teine pool õiguslikule keelekasutusele.

Tabel. Pedofiilia ja laste seksuaalse väärkohtlemise erinevusi^[1]

	Pedofiilia	Lapse seksuaalne väärkohtlemine
Ohver	Ei pea olema konkreetset ohvrit	Väärkohtlemise mõiste iseenesest nõuab ohvri olemasolu
Tegu	Ei pea konkreetse teoni jõudma, võib jääda vaimsele tasandile	Väärkohtlemise mõiste iseenesest eeldab mingi teo toimepanemist
Motiiv	Vaimne seksuaalne hälve	Motiivi ei pruugi olla
Kestvus (aeg)	Pedofiilia avaldub pidevalt, tegemist on pikaajalise hälbega	Võib olla ühekordne eksimus

Pedofiiliaga seonduvad terminid

Vanuseliselt on pedofiilia seksuaalne kiindumus puberteedieelsetesse lastesse (alla 11-aastased lapsed, individuaalselt võib vanus varieeruda, ülemine piir on 13). Laiemas tähenduses hõlmab pedofiilia ka puberteediealisi lapsi.

Hiljem on hakatud eristama hebefiiliat, mis tähendab peamist seksuaalset huvi puberteedi-ealistesse lastesse (vanusevahemik 11–14). Efebofiilia tähendab seksuaalset kiindumust 15–19-aastatesse lastesse. Mõnikord peetakse pedofiiliaks ka kronofiiliat, seksuaalset kiindumust endast tunduvalt noorematesse isikutesse.

Õiguslik regulatsioon

Eesti seadused näevad ette karistusi süütegude eest. ^[4] Tunnete ja mõtete eest ei karistata. Seega ka pedofiile karistatakse lapse seksuaalse väärkohtlemise eest, mitte meditsiinilises mõttes pedofiilia diagnoosi eest. Karistusseadustikus ei ole kasutatud terminit pedofiilia, KarS § 145 sõnastus on "Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega".

Lastekaitseseadus § 20 kehtestab Lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna töötamise piirangud. ^[5] Karistusseaduses defineeritud süütegude järgi. Lastekaitseseadus ei anna alust diagnoosi, sh ka pedofiilia, alusel piiranguks.

Samas pedofiilia diagnoos on piiravaks asjaoluks valdkondades, kus teostatakse vaimse tervise kontrolli ja nõutakse täiskasvanu isiksus- ja käitumishäirete puudumist -- näiteks relvaloa taotlemine. ^[6]

Ajaloost

Pedofiilia mõiste võttis 1886. aastal kasutusele saksa psühhiaater Richard von Krafft-Ebing. Tema pedofiilia definitsiooni järgi on tegu 1) eksklusiivselt, 2) eel- või varapuberteedis lastele suunatud ning 3) ajas püsiva seksuaalse eelistusega; see kehtib põhijoontes ka tänapäeval.

Pedofiilia sooline jaotus

Naissoost seksuaalkurjategijate teemast on traditsiooniliselt mööda mindud nii meedikute kui ka õigusorganite poolt. Nimetatud asjaolu põhjuseks on meedikute ebakindlus diagnoosipanemisel, ühiskonna suhtumine probleemi ja suhteliselt tagasihoidlikum kaebuste hulk (meessoost ohvrite soorolliga ei sobi enda määratlemine naissoost ärakasutaja ohvrina). ^[7]

Alaver kirjeldab oma uurimuses ka naispedofiile, kelle “arv on palju suurem, kui seda on osatud eeldada”. Viidates välismaa allikatele, märgib autor, et naispedofiile iseloomustab hirm seksuaalkontakti ees omavanustega, vahel ka arenguhäired või on neid endid tugevalt ahistatud. ^[8]

Pedofiilia diagnoosiga inimeste seos riikliku sotsiaalsüsteemiga

Eestis on koostatud ravijuhis. ^[7]

Jaanuaris 2012 kuulutati Kreekas pedofiilia (koos kleptomaanide, ekshibitsionistide, püromaanide, mängusõltlaste, fetišistide ja sadomasohhistidega) puudeks, ja neile määrati ka vastav igakuine rahaline toetus.^[9]