Peter C. Doherty

From Wikipedia, the free encyclopedia

Peter C. Doherty
Remove ads

Peter Charles Doherty (sündinud 15. oktoobril 1940) on Austraalia immunoloog ja Nobeli auhinna laureaat. [1]

Quick facts Sündinud, Alma mater ...

Ta sai 1995. aastal meditsiiniliste põhiuuringute eest Albert Laskeri auhinna, 1996. aastal koos Rolf Zinkernageliga [2] Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna ning 1997. aastal aasta austraallase auhinna. [3]

Remove ads

Noorus ja haridus

Peter Charles Doherty sündis Brisbane'i äärelinnas Sherwoodis Eric Charles Doherty ja Linda Doherty peres. [4] [5] Tema lapsepõlv möödus Oxleys [6] ja ta õppis Indooroopilly osariigi keskkoolis.

Pärast bakalaureusekraadi omandamist veterinaaria alal 1962. aastal Queenslandi ülikoolist asus ta tööle veterinaariaosakonnas loomauuringute instituudi laboris. [7] Seal tutvus ta mikrobioloogia eriala lõpetanud Penelope Stephensiga, kellega ta abiellus 1965. aastal. [7] Doherty sai magistrikraadi veterinaaria alal samast ülikoolist 1966. aastal. [8]

Ta omandas doktorikraadi patoloogias 1970. aastal Šotimaalt Edinburghi ülikoolist ning naasis Austraaliasse, et jätkata teadustööd John Curtini meditsiiniuuringute koolis Austraalia riiklikus ülikoolis Canberras. [9]

Remove ads

Töö ja looming

Doherty uurimistöö keskendub immuunsüsteemile ja tema Nobeli töö kirjeldas, kuidas keha immuunrakud viiruste eest kaitsevad. Tema ja Rolf Zinkernagel, 1996. aasta Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna kaaslaureaat, avastasid, kuidas T-rakud tunnevad oma sihtantigeenid ära koostöös peamise koesobivuskompleksi (MHC) valkudega. [10]

Viirused nakatavad peremeesrakke ja paljunevad nende sees. T-rakud hävitavad nakatunud rakud nii, et viirused ei saa paljuneda. Zinkernagel ja Doherty avastasid, et T-rakud peavad nakatunud rakkude äratundmiseks raku pinnal ära tundma kaks molekuli – mitte ainult viiruse antigeeni, vaid ka peamise koesobivuskompleksi (MHC) molekuli. Selle tuvastamise viib läbi T-raku retseptor T-raku pinnal. Varem oli leitud, et MHC vastutab siirdamise ajal sobimatute kudede tagasilükkamise eest. Zinkernagel ja Doherty avastasid, et MHC-l on tähtis roll ka meningiidiviiruste vastu võitlemises.

Tema poolautobiograafiline raamat „The Beginner's Guide to Winning the Nobel Prize“ ilmus 2005. aastal. Temalt on ilmunud veel raamatud „Light History of Hot Air“ (2007), "Sentinel Chickens" (2012) ja „The Knowledge Wars“ (2015).

Tunnustus

Doherty valiti 1987. aastal Kuningliku Seltsi liikmeks. [11] 1997. aastal pälvis ta Ameerika Saavutuste Akadeemia kuldplaadi auhinna. [12] Aprillis 2017 määrati ta Victoria kuningliku seltsi liikmeks. [13]

Remove ads

Isiklikku

2021. aasta seisuga elavad Peter Doherty ja tema abikaasa Penny Melbourne'is.[14] Neil on kaks poega, Michael ja James.[15]

Doherty töötab kolm kuud aastas Memphises asuvas St. Jude'i lasteuuringute haiglas, kus ta on meditsiinikolledži kaudu Tennessee ülikooli terviseteaduste keskuse õppejõud. [16] Aasta ülejäänud kuud töötab ta Melbourne'i ülikooli mikrobioloogia ja immunoloogia osakonnas.

Viited

Loading related searches...

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.

Remove ads