Piil

Piil on paljude gramnegatiivsete ja mõnede grampositiivsete bakterite ning arhede rakupinnal esinev valguline jätke, mille põhifunktsiooniks on enamasti rakkude kinnitumine erinevatele pindadele.^[1] Need on viburitest lühemad, jäigemad ja väiksema diameetriga karvakesi meenutavad struktuurid.^[1] Piilid on olulised virulentsusfaktorid, kuna aitavad patogeensetel bakteritel koloniseerida limaskesti ning moodustada biokilet.^[2]

Soolekepikese piilid

Funktsioon

Enamasti on piilide ülesandeks raku kinnitumine erinevatele pindadele, substraadile, teistele rakkudele või kudedele.^[1] Näiteks soolekepike seondub P-piili (tüüp I piil) abil neeruvaagna epiteelile ja põhjustab püelonefriiti.^[3] Mõned piilid on spetsialiseerunud, näiteks soolekepikese F-piil on abiks bakterite konjugeerumisel, stabiliseerides protsessi käigus kahte bakterit.^[1] Osa baktereid (näiteks perekonnast Pseudomonas) kasutavad piile ka liikumiseks.^[1] Sellist liikumisviisi nimetatakse piiltõmbumiseks (inglise keeles twitching). Lisaks võib piilide ülesandeks olla ka DNA ja valkude transport.^[4]