Porkuni mõis

Porkuni mõis (saksa keeles Borkholm) oli rüütlimõis Virumaal Väike-Maarja kihelkonnas. Nüüdisajal jääb kunagine mõisasüda Tapa valla territooriumile.^[1]

Kunagise Porkuni mõisa peahoone

Peahoone

Ajalugu

1479. aastal lasi Tallinna piiskop Simon von der Borch Porkuni järve saarele rajada Porkuni piiskopilinnuse. Linnus hävitati Liivi sõja ajal ning hiljem seda enam ei taastatud. Porkuni mõisast kujunes rüütlimõis, mis kuulus oma ajaloo jooksul Tiesenhausenite, Ungern-Sternbergide, Baumgartenite ja Essenite omandisse. 1869–1919 kuulus mõis Rennenkampffidele. Mõisasüda jäi viimase mõisniku Ewald von Rennenkampffi (1859–1930) kätte 1939. aastani^[küsitav].^[1] Ernst Magnus von Rennenkampffil (1896–1975) õnnestus enamus Porkuni maid tagasi osta (välja arvatud Porkuni koolile eraldatud alad). Rennenkampffid elasid üle Porkuni järve asunud ühes mõisakompleksi kuulunud hoones, endises mõisa tööhobuste tallis, mis oli kohandatud elamiseks^[2]. Ernst von Rennenkampff lahkus koos perega Eestist 1939. aastal.

Mõisakompleks

Porkuni piiskopilinnuse väravatorn ja mõisa jääait

Porkuni mõisasüda rajati piiskopilinnuse varemeist mõnikümmend meetrit eemale järvesaare lõunapoolsesse otsa. Uhke historitsistlik peahoone rajati 1874. aastal. Hoone sisaldab tuudorstiili ja uusrenessansi elemente. Mõisa peahoone on põhiosas ühekorruseline, kuid keskelt ja vasakult kahekorruseline. Hoone paremas nurgas asub kahekstahuline torn.^[1]

Alates 1920. aastatest on peahoone Porkuni vaegkuuljate kooli kasutuses, kui 15. mail 1924 anti Porkuni mõis kurtide kooli käsutusse. Üle anti kõik järvesaarel asuvad hooned, park, järved, karja- ja heinamaa, 41 ha põldu - kokku ligikaudu 200 ha maad. Senine kurtide kool, mis oli asunud Vändras, kuid sealne 19. sajandi lõpus ehitatud koolihoone, ei suutnud enam kõiki õppida soovijaid mahutada. Porkuni loss ehiti ümber kooli vajadusi arvestades, lõhuti osa vaheseinu maha, pööningule ehitati magalad, keldrikorrusele köök, söökla ja laoruumid. Need ruumid olid kuni kooli sulgemiseni kasutusel.

Eesti NSV ajal 1950. aastatel ehitati peahoone vastu, teisele poole auringi uus uusklassitsistlik Porkuni erinternaatkooli koolihoone.^[1]

Lisaks peahoonele on säilinud ka hulk kõrvalhooneid, osa neist paikneb väljaspool järvesaart.^[1]

2016. aastal müüdi mõisa peahoone, koos osade kõrvalhoonetega ja 76 ha maaga enampakkumisel^[3].

• 
  Viinavabrik
• 
  Meierei
• 
  Ait
• 
  Valitsejamaja
• 
  Rehi
• 
  Mõisa peahoone (mai 2018)

Vaata ka

• Eesti mõisate loend