Prantsusmaa haldusjaotus

From Wikipedia, the free encyclopedia

Remove ads

Prantsusmaa on halduslikult jaotatud piirkondadeks, departemangudeks, ringkondadeks, kantoniteks ja valdadeks.

Ülevaade

Prantsusmaa haldusüksused koos ülemeredepartemangudega on:

  • 22 piirkonda
    • 101 departemangu
      • 342 ringkonda
        • 4039 kantonit
          • 36 685 valda
  • 3 ülemereterritooriumi
More information Zone, INSEE kood ...
Remove ads

Piirkonnad

Prantsusmaa on jagatud 26. piirkonnaks (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines). Emamaal on 21 piirkonda ning eristaatuses olev Korsika saar. Lisaks neile on veel neli meretagust piirkonda (régions d'outre-mer): Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Martinique, Réunion. Piirkonda juhib préfet de region.

  1. Alsace
  2. Akvitaania (Aquitaine)
  3. Auvergne
  4. Alam-Normandia (Basse-Normandie)
  5. Burgundia (Bourgogne)
  6. Bretagne (Breizh1)
  7. Centre-Val de Loire
  8. Champagne-Ardenne
  9. Korsika (Corse; Corsica2)
  10. Franche-Comté
  11. Ülem-Normandia (Haute-Normandie)
  1. Île-de-France
  2. Languedoc-Roussillon
  3. Limousin
  4. Lorraine
  5. Midi-Pyrénées
  6. Nord-Pas-de-Calais
  7. Pays de la Loire
  8. Picardie
  9. Poitou-Charentes
  10. Provence-Alpes-Cote d'Azur
  11. Rhône-Alpes
Thumb
1 - bretooni keeles
2 - korsika keeles
Remove ads

Departemangud

 Pikemalt artiklis departemang (Prantsusmaa)

Piirkonnad on jaotatud kokku 101 departemanguks (département). Prantsusmaa põhiosas (sealhulgas Korsika) on 96 departemangu ning ülejäänud 5 on ülemereterritooriumidel: Martinique'il, Guadeloupe'il, Prantsuse Guajaanas, Réunionil ning Saint-Pierre ja Miquelonil ja tinglik departemang Mayotte.

Enamik departemange on nimetatud nende geograafiliste paikade järgi. Peamiselt on nad tuntud kahekohalise numbrilise tähisega, mida kasutatakse sihtnumbri kahe esimese ning auto numbrimärgi kahe viimase numbrina. Valitsus on esindatud igas departemangus prefektiga (préfet). Departemangu tähtsaimat linna, kus valitsus ja prefekt asuvad, nimetatakse prefektuuriks (préfecture). See linn on ka valitud ülemnõukogu (conseil général) asukohaks. Selle linna tunneb ka sihtnumbri järgi ära, sest sihtnumbri kolm viimast numbrit on nullid.

Departemangud loodi 22. detsembril 1789 ja neid oli alguses 83. Tänapäeval on neid 95.

More information Number, Departemang ...
Remove ads

Ringkonnad

Departemangud on jaotatud ringkondadeks (arrondissement). Ringkonna keskus on alamprefektuur (sous-préfecture) (välja arvatud prefektuur ise).

Kantonid

Ringkonnad jagunevad kantoniteks (canton).

Vallad

Kantonid omakorda on jagatud Prantsusmaa kõige väiksemateks haldusüksusteks: valdadeks (commune).

Prantsusmaa Euroopa-osas on 36 664 valda ja koos DOM-TOM'iga 36 685 valda. Vallad on riigi peamised haldusüksused, kohaliku omavalitsuse asukohad. Valda juhib meer (Maire), kelle asukoht on Raekojas (Mairie). Peaaegu kolmandikus valdadest elab vähem kui 200 inimest. Vallad loodi 14. detsembril 1789 ja neid oli alguses 44 000.

Valla keskmine pindala on 14,89 ruutkilomeetrit. Suurima pindalaga on Arles (Bouches-du-Rhône; 770 km2) ja väikseim on Castellon-d'Albret (Gironde; 0,0376 km2).

Kõige lühema nimega vald on Y (Somme); pikima nimega on Saint-Rémy-en Bouzemont-Saint-Genest-et-Isson (Marne'i departemang).

Väikseim vallavalitsushoone on Saint-Germain-du-Pasquieri vallal Eure'i departemangus. Kabel-hoone mõõtmed on 3x2,70 m (ehitati 1952).

Remove ads

DOM-TOM

Ülemeredepartemangud (Départements d'Outre-Mer), statuudi kohaselt: Département françois d'Outre-Mer

Ülemereterritooriumid (Territoires d'Outre-Mer), *statuudi kohaselt

Püsielanikkonnata ülemerealad

Remove ads
Loading related searches...

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.

Remove ads