Bordeaux

Bordeaux [bord'oo] on linn Edela-Prantsusmaal, Uus-Akvitaania piirkonna ja Gironde'i departemangu keskus.

Bordeaux
[ bord'oo ]
Bordeaux' vapp
Pindala: 49,36 km²
Elanikke: 265 328 (1.01.2022)[1]
Koordinaadid: 44° 50′ N, 0° 35′ W

Vaade Garonne'i jõele Bordeaux's

Bordeaux asub Garonne'i jõe ääres, umbes 100 kilomeetri kaugusel suudmest.

Linna elanike arv on 250 082 (2008), Bordeaux' linnastus elab 1 010 000 inimest. See on elanike arvult Prantsusmaa üheksas linn.

Bordeaux' plaan ja linna ümbritsevad vallad

Kliima

Aasta keskmine temperatuur Bordeaux's on +13,3 °C. Kõige kõrgem keskmine temperatuur on augustis (+20,9 °C) ja juulis (+20,8 °C). Kõige madalam keskmine temperatuur on jaanuaris (+6,4 °C) ja detsembris (+7,3 °C).

Aastas sajab keskmiselt 984 mm. Kõige sademerohkemad kuud on november ja detsember (107 mm), kõige sademevaesemad juuli (55 mm) ja august (60 mm). Kõige rohkem sajupäevi on detsembris (12,6), kõige vähem juulis (7,0) ja augustis (7,8).

Aastas paistab päike keskmiselt 1992 tundi. Kõige päikesepaistelisemad kuud on juuli ja august 243 tunniga, kõige pimedamad detsember 72 ja november 91 päikeselise tunniga.

Ajalugu

30 000 – 20 000 aastat tagasi elasid Bordeaux' kandis neandertallased, kelle jäänuseid on leitud Pair-non-Pairi koopast Bordeaux'st põhjas.

Linn asutati 300 eKr. See oli keldi hõimu bituriigide ehk viviskide tähtsaim asula ja kandis nime Burdigala^[2]. Alates 56 eKr kuulus see roomlastele^[2]. Hiljem sai Burdigala Akvitaania ja 4. sajandil Aquitania II pealinnaks^[2]. 270 kuulutati Gaius Pius Esuvius Tetricus Burdigalas keisriks^[3]. 276. aastal rüüstasid linna vandaalid.

Üks maailma kõige varasemaid reisijuhte on 333. aastal ilmunud "Itinerarium Burdigalense", mis kirjeldab teekonda Burdigalast Jeruusalemma. See oli mõeldud palveränduritele ja sisaldab üksikasjalikke pühapaikade kirjeldusi.^[4]

412. aastal läks läänegootide võimu alla ja 507. aastal Frangi riigi koosseisu, 732. aastal vallutasid Bordeaux' araablased. 12.–14. sajandil oli Akvitaania hertsogkonna ja Inglismaa kuninga võimu all.

1870. aastal ning Esimese ja Teise maailmasõja ajal põgenes Bordeaux'sse Prantsusmaa valitsus.

Bordeaux on veinikaubanduse keskus, linna lähedal on viinamarjakasvatuspiirkond ja toodetakse bordoo veini.

Haridus

Linnas asub 1441. aastal asutatud Bordeaux' ülikool. See on üks Euroopa suuremaid ülikoole: seal õpib ligikaudu 70 000 üliõpilast ja ülikoolilinnaku suurus on 2,35 km².

Linnas on ka teine ülikool – Bordeaux-Montaigne'i Ülikool, mis on asutatud aastal 1970 ja mis on peamiselt humanitaarülikool.

Bordeaux's asub Mollat' raamatukogu, mis on Prantsusmaa suurimaid.

Sport

Linnas tegutseb jalgpalliklubi Bordeaux' Girondins.

Tuntud linnaelanikke

• Decimus Magnus Ausonius, rooma luuletaja
• Michel de Montaigne (1533–1592), filosoof, oli Bordeaux' linnapea 1557–1570
• Francisco de Goya (1746–1828), hispaania kunstnik, elas elu lõpuaastatel Bordeaux's
• Jean Anouilh (1910–1987), prantsuse kirjanik

Haridus

• EPITECH
• ESME Sudria
• Kedge Business School
• Ülikool Bordeaux I

Sõpruslinnad

• Bristol, Suurbritannia (1947)
• Lima, Peruu (1957)
• Québec, Québec (1962)
• München, Saksamaa (1964)
• Los Angeles, Ameerika Ühendriigid (1968)
• Porto, Portugal (1978)
• Fukuoka, Jaapan (1982)
• Ashdod (אַשְׁדּוֹד), Iisrael (1984)
• Madrid, Hispaania (1984)
• Casablanca (الدار البيضاء), Maroko (1988)
• Peterburi, Venemaa (1992)
• Kraków, Poola (1993)
• Riia, Läti (1993)
• Bamako, Mali (1999)
• Bilbao, Baskimaa (2000)
• Oran (وهران), Alžeeria (2003)
• Ouagadougou, Burkina Faso (2005)
• Rām Allāh (رام الله), Palestiina (2007)