Vene sõjavägi kasutas kuni 20. sajandini talveülerõivastena peamiselt üleriideid ja lambanahast mantleid. Sõjaväevormide valiku kohustusliku muutmise ning praktilisemate ja mugavamate välivormide kaasamise vajadust näitas aastatel 1877–1878 toimunud Vene-Türgi sõja tulemuste analüüs, kus tuhanded Vene sõdurid surid alajahtumise tõttu ja seetõttu alustas keiser Aleksander III 1882. aastal sõjaväevormide reformi, mis oli suunatud eelkõige sõjaväevormide lihtsustamisele, kulude vähendamisele ja praktilisuse suurendamisele. Võib-olla pälvisid just siis armee tähelepanu meeste vateeritud joped^[1].

Üks versioon vatijopede ilmumisest Vene sõdurite sekka olevat Vene-Jaapani sõja ajast. Väidetavalt pöörasid Mandžuurias paiknenud Vene armee üksused tähelepanu kohalike elanike mugavatele ja soojadele puuvillaga vooderdatud jopedele ning hakkasid neid kohalikelt kaupmeestelt ostma ning pärast sõdurite demobiliseerimist hajusid Mandžuuria-Hiina vatijoped üle Venemaa laiali^[1].

Ajalugu

Viited