Punetised
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Punetised on viirusnakkus, mida põhjustab punetiste viirus (Rubivirus rubellae). Punetised levivad enamasti piisknakkuse teel, kuid ka emalt lootele raseduse ajal. Eristatakse elupuhuselt omandatud punetisi (nakatumine haige inimesega kokkupuutel) ja kaasasündinud punetiste sündroomi (raseduse ajal emalt lootele).[3][4]
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2024) |
.JPG)
Punetised on välditav vaktsiiniga, mille esimene doos annab vähemalt 95% vaktsineeritutest immuunsuse.[5] Tihti manustatakse seda liitvaktsiinina, mis annab samuti kaitse mumpsi ja leetrite vastu.
Remove ads
Virulentsus ja genoom
Punetiste viirus kuulub Matonaviridae sugukonda Rubivirus'e perekonda ja sellel on üksikahelaline 9,6–10 kb suurusega RNA-genoom. Punetiste virionid on 50–90 nm diameetriga, nende morfoloogia võib varieeruda sfäärilisest kuni toruja kujuni. Viiruseosakestel on nukleokapsiidtuum, lipiidkaksikkiht ja osakeste pinnal asuvad kaks glükoproteiini. Punetiste viiruses on suur G+C sisaldus (69%). Genoomide kaks avatud lugemisraami kodeerivad struktuursed ja mittestruktuursed proteiinid. Replikatsiooni käigus sünteesitakse nii genoomi RNA kui ka struktuurseid proteiine kodeeriv subgenoomne RNA. Subgenoomsest RNA-st transleeritakse struktuursed valgud ja genoomi RNAst transleeritakse mittestruktuursed valgud. Mõlemat tüüpi RNA-del on viiruse tüübi 0 7meGpppA cap-struktuur nende 5'-otsas ja 3'-mittekodeeriv piirkond, mille 3'-otsas on polü-A saba.[6]
Remove ads
Sümptomid
Punetiste sümptomid võivad olla kerged ja isegi märkamatud, eriti lastel. Tüüpilised sümptomid hõlmavad löövet (laigulis-sõlmeline), kerget palavikku, nohu, kurguvalu, silmapõletikku ja lümfisõlmede turset. Täiskasvanueas kulgevad punetised üldjuhul raskemalt kui lapseeas põdedes. Harva võib punetiste tüsistuseks olla ka rahhiit või entsefaliit, eriti naistel. Statistika näitab, et 25–50% nakatunutest põeb punetisi lööbeta.[7][4]
Remove ads
Tüsistused
Tavaliselt on punetised kerge kuluga ilma suuremate tüsistusteta respiratoorne viirusnakkus. Rasedate puhul võib punetiste viirus osutuda ohtlikuks, eriti esimesel trimestril, kutsudes esile kaasasündinud punetiste sündroomi, loote väärarenguid või isegi nurisünnitust.[8][9] Kaasasündinud punetiste sündroom hõlmab selliseid sünnidefekte nagu mikrotsefaalia, katarakt, kurtus või südameväärarengud.[7]
On leitud ka uusi sümptomeid, mida seostatakse kaasasündinud punetiste sündroomiga, näiteks hepatomegaalia, splenomegaalia, luude metafüüside kahjustused, trombotsüütide vähesus, südamelihase põletik ja müokardi nekroos ning interstitsiaalne kopsupõletik. Tihti ilmnevad kahjustused alles hiljem, mitte imikueas. Looteeas põetud punetistel on tuvastatud ka seos mitmete silmaprobleemidega (katarakt, glaukoom, reetina irdumine), insuliinsõltuva diabeediga ja ka kuulmislangusega, mis aga ilmnevad alles vanemaks saades.[4]
Diagnoos ja ravi
Punetiste diagnoosimine põhineb tavaliselt kliinilistel sümptomitel, mida kinnitatakse laboratoorsete seroloogiliste uuringutega. Pärast nakatumist ilmuvad IgM antikehad verre umbes nelja päeva jooksul ja IgG antikehad umbes nädala jooksul alates lööbe ilmumisest.[9]
Viirusel spetsiifiline ravi puudub, mistõttu keskendub ravi sümptomaatilisele leevendamisele, sealhulgas palavikualandajate ja põletikuvastaste ravimite kasutamisele. Kuna punetiste viiruse vastane ravi puudub, siis tuleks keskenduda ennetamisele vaktsineerides.[4]
Remove ads
Ennetamine ja haigestumine Eestis
Eestis on punetiste ennetamiseks riiklikus vaktsineerimiskavas kasutusel MMR-vaktsiin (leetrid, mumps ja punetised). Immuniseerimiskava näeb ette aastaste ja 13-aastaste laste tasuta vaktsineerimist MMR-vaktsiiniga.[10] Rasedust planeerivat või rasedaid naisi ei vaktsineerita. Nii punetiste vastu vaktsineerimine kui ka punetiste läbipõdemine annavad pikaaegse immuunsuse (15–18 aastat, mõnel juhul kuni eluaegse).[4]
Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi andmetel, mis põhinevad Terviseametile laekunud teadete põhjal, pole aastatel 2014–2022 Eestis ühtegi punetiste viiruse juhtu esinenud. 2013. aastal teavitati Eestis kahest punetiste viirusesse nakatumise juhust.[11]
Remove ads
Vaata ka
Viited
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads