Rägapart
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Rägapart (Anas querquedula) on partlaste sugukonda pardi perekonda kuuluv ujupart.
_RWD3.jpg)
Rägapart kuulub soodsas seisundis liikide hulka. Esimest korda kirjeldas teda teaduslikult Carl von Linné aastal 1758.
Remove ads
Levila
Rägapart pesitseb enamikus Euroopas ja Aasias Briti saartest Jaapanini. Põhja poole ulatub levila Lõuna-Rootsi, Kesk-Soome, Arhangelski, Irtõši suudme, Jakutski ja Lõuna-Kamtšatkani, lõuna poole Vahemere, Kaspia mere lõunaranniku, Xinjangi ja Sungara ülemjooksuni. Eestis on ta tavaline haudelind.[2]
Rägapart on kõikjal rändlind. Ta talvitub Vahemere maades, Aafrikas kuni Lõuna-Aafrikani ja Lõuna-Aasias kuni Suurte Sunda saarteni.[2]
Eestis on ta üldlevinud väikesearvuline haudelind[3], kelle pesitsusaegset arvukust hinnatakse 500–1000 paarile[4].
Remove ads
Välimus
Lindu võib mõnikord segi ajada piilpardiga, kuid rägapart on sellest pisut suurem ja tagasihoidlikuma ühetoonilise sulestikuga.[2] Rägapardi üldpikkus on 37–41 cm, tiibade siruulatus 63–69 cm.[3] Ta kaalub 300–550 g.[2]
Täiskasvanud isaslinnud on hõlpsasti eristatavad oma pruuni keha ja rinnapiirkonnaga ning erevalge kulmutriibuga, mis ulatub kaugele pea külgedele.[2] Sinakad kattesuled on lennul näha suurte heledate laikudena.[2] Tume rind on samuti paremini märgatav lendaval linnul.[2] Ülejäänud sulestik on hallikas, samuti jalad ja nokk. Emastel asuvad peas nokatüvikuäärne tähn ja tume silmatriip. Sulestik sarnaneb üldosas isaspardi omaga.
Remove ads
Elupaik ja eluviis
Rägapart asustab lagesoid ja järvekaldaid, Eestis ka rannaniite.[2]
Rägapart on loomtoiduline. Eriti suur osa tema toidus on limustel. Ta sööb ka veeputukaid ja nende vastseid ning vähilaadseid. Veel sööb ta veetaimede võrseid, lehti ja juurikaid.[2]
Rägapart on tähtis jahilind, kuid töönduslikes kogustes teda ei kütita, sest ta talvitub kaugetel maadel ja lahkub sügisel väga vara.[2]
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads