Riis

See artikkel räägib taimest. Perekonnanime kohta vaata artiklit Riis (perekonnanimi).

Riis (Oryza) on kõrreliste sugukonda kuuluvate taimede perekond.

---

Riis
Harilik riis
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Üheidulehelised Liliopsida
Selts	Kõrreliselaadsed Poales
Sugukond	Kõrrelised Poaceae
Alamsugukond	Hirsilised Panicoideae
Perekond	Riis Oryza L.
Riisikasvatus aastal 2000

Väliskestaga riisiterad (Oryza glaberrima)

Üleujutatud riisipõllud

Riisitaimede istutamine

Riisipõldude pühvlitega harimine Indoneesias

Riisi kuivatamine pärast koristust

Riisipõllud mäenõlvadel

Erinevad riisisordid

Riisi kasvatatakse üle maailma kultuurtaimena ning ta on inimkonna jaoks väga tähtis teravili.

Liigid

• Oryza alta Swallen
• Oryza australiensis Domin
• Oryza barthii A.Chev.
• Oryza brachyantha A.Chev. & Roehr.
• Oryza eichingeri Peter
• Oryza glaberrima Steud.
• Oryza glumaepatula Steud.
• Oryza grandiglumis (Döll) Prodoehl
• Oryza latifolia Desv.
• Oryza longiglumis Jansen
• Oryza longistaminata A.Chev. & Roehr.
• Oryza malampuzhaensis Krishnasw. & Chandrasekh.
• Oryza meridionalis Ng
• Oryza meyeriana (Zoll. & Moritzi) Baill.
• Oryza minuta J.Presl
• Oryza neocaledonica Morat
• Oryza nivara S.D.Sharma & Shastry
• Oryza officinalis Wall. ex G.Watt
• Oryza punctata Kotschy ex Steud.
• Oryza rhizomatis D.A.Vaughan
• Oryza ridleyi Hook.f.
• Oryza rufipogon Griff.
• Oryza sativa L. – harilik riis
• Oryza schlechteri Pilg.
• Oryza schweinfurthiana Prodoehl

Nendest liikidest kultiveeritakse tänapäeval vaid harilikku riisi ja Oryza glaberrimat. Viimast on kultiveeritud peamiselt Lääne-Aafrikas, kuid viimaste aastate jooksul on ka seal hakatud eelistama järk-järgult harilikku riisi.^[1]

Kultiveerimise ajalugu

Riis kuulub vanimate kultiveeritavate teraviljade hulka. Ligi 12 000 aasta vanused kivistunud riisiterad on leitud Hiinast Hunani provintsist Yuchanyani leiukohast (100 m² suurune lubjakivist koobas, mis asub viie meetri kõrgusel maapinnast).^[2]

Aasias on riisi kodustatud vähemalt kaks korda. Hariliku riisi alamliik Oryza sativa japonica arenes välja Hiina lõunaosas (arvatavalt Jangtse jõe orus), Oryza sativa indica aga India idaosas või Indoneesias. Mõlemad alamliigid kodustati looduslikust liigist Oryza rufipogon ning neid kultiveeriti algul tavalistele (kuivadele) põldudele. Üleujutatud riisipõllud võeti kasutusele alates aastast 2500 eKr.^[3]

Aafrikas kasvatatav Oryza glaberrima kodustati Nigeri jõe lammidel umbes 2000–3000 aastat tagasi. Tema arenes looduslikust liigist Oryza barthii (varem tuntud ka nime all Oryza brevilugata). Tänapäeval kaotab aga kohalik liik järjest rohkem tähtsust, sest selle asemel kasvatatakse järjest rohkem Aasiast pärit harilikku riisi, kelle tõid 16. sajandi keskel Aafrikasse portugallased.^[1]

Kultuurriisi botaanilised tunnused

Riisi kõrred on püstised ja kasvavad tavaliselt 1–1,8 m kõrguseks, sõltudes eelkõige sordist ja kasvupinnase viljakusest.^[4] Lehed on kuni 60 cm pikkused ja 1,5 cm laiused.^[5] Ühel taimel on sageli 18–20 kõrt.^[4] Väikesed tuultolmlevad õied moodustavad 30–50 cm pikkuse pöörise. Valminud terade pikkus on 5–12 mm ja laius 2–3 mm.^[6]

Kultuursordid

Tänapäeval arvatakse eksisteerivat ligi 40 000 riisi kultuursorti, kuid täpne arv pole teada. Üle 90 000 riisinäidise on hoiul rahvusvahelises riisi geenipangas, mida kasutavad uurijad üle maailma.^[7]

Riisisorte liigitatakse tärkliserikasteks ja kleepriisiks. Kleepriisi terad on pehmed ning sisaldavad gluteeni ja suhkrut. Tärkliserikaste teradega sordid jagunevad omakorda pika-, keskmise- ja lühikeseteralisteks. Kõige levinumad on maailmas pikateralised riisisordid. Keskmise ja lühiteralisi sorte kasvatatakse veidi jahedamas kliimas, sest nad vajavad pikemat kasvuperioodi. Nende sortide terad pudrustuvad keetmisel.^[4]

Riisi kasvatamine

Riisi kasvatatakse kõikides maailmajagudes, troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes, alates 50° põhjalaiusest kuni 40° lõunalaiuseni.^[5] Riisitaimed on sooja- ja niiskuslembesed ning väga valgusnõudlikud. Mida paremad on valgustingimused, seda paremat saaki saab.

Sõltuvalt sordist kasvatatakse riisi tavalisel või üleujutatud põllul. Levinum on üleujutatud põldude kasutamine, sest selline põllupidamine annab rohkem saaki. Kagu-Aasias saadakse riisipõllult aastas kaks kuni kolm saaki. Riisitaimed kasvatatakse kõigepealt peenratel ning enne istutust ujutatakse põllud mulla pehmendamiseks veega üle. Seejärel põldusid haritakse, et tõrjuda umbrohtu ja kobestada mulda. Riisitaimed istutatakse käsitsi vee all olevale põllule. Umbes nelja kuu möödudes saak valmib ning enne koristust lastakse veel põllult ära voolata. Pärast saagikoristust istutatakse põllule uuesti teraviljad või liblikõielised taimed, mis küntakse hiljem põllu väetamiseks sisse.^[4]

Maailma riisitoodang

2012. aastal toodeti maailmas kokku 738,2 miljonit tonni riisi ja riisipõldude kogupindala oli 162,3 miljonit hektarit.^[8] 2017. aastal toodeti maailmas kokku 769,7 miljonit tonni riisi.^[9]2019. aastal toodeti maailmas kokku 755,5 miljonit tonni riisi.^[10]

Suurimad tootjad (2012, 2017 ja 2019)^[8][9]

Riik	Toodang 2012, tonnides	Osakaal 2012, %	Toodang 2017, tonnides	Osakaal 2017, %	Toodang 2019, tonnides	Osakaal 2019, %
Hiina	204 236 000	27,7	212 676 000	27,6	209 614 000	27,7
India	157 800 000	21,4	168 500 000	21,9	177 645 000	23,5
Indoneesia	69 056 126	9,4	81 382 000	10,6	54 604 033	7,2
Bangladesh	50 497 000	6,8	48 980 000	6,4	54 586 344	7,2
Vietnam	43 661 570	5,9	42 763 682	5,6	43 448 504	5,8
Tai	37 468 903	5,1	33 383 382	4,3	28 356 869	3,8
Myanmar	28 080 000	3,8	25 624 866	3,3	26 269 814	3,5
Filipiinid	18 032 422	2,4	19 276 347	2,5	18 814 827	2,5
Brasiilia	11 549 881	1,6	12 469 516	1,6	10 368 611	1,4
Pakistan			11 174 700	1,5	11 115 428	1,5
Jaapan	10 654 000	1,4	9 780 000	1,3	10 527 000	1,4
Kambodža					10 886 000	1,4
Maailm kokku	738 187 643	100	769 657 793	100	755 473 800	100

Kasutamine

Vaata ka: Riis (toiduaine)

Kooritud ja lihvitud riisiteri süüakse tavaliselt keedetult või aurutatult. Nii puhastatud riisiterad on aga üsna vitamiini- ja valguvaesed. Kuna Kagu-Aasias kuulub riis kõige olulisemate toiduainete hulka, siis võib sellise riisi pidev ühekülgne tarbimine tekitada inimestel vitamiinivaegust (näiteks beribeerit).^[5] Oluliselt toiteelementide, kiudainete ja vitamiinirikkam on nn pruun riis, millelt on eemaldatud vaid söögiks mittekõlbulik väliskest.

Riisist valmistatakse veel jahu, viina (arakk), veini (saket), piiritust ja õlut. Õlgedest valmistatakse paberit ja mitmesuguseid käsitöötooteid, näiteks korve, sandaale, köisi, matte, kübaraid jms.^[4][5]

Keedetud riisi toiteväärtus ja biokeemiline koostis

Puhastatud (valge) ja puhastamata (pruun) lisanditeta keedetud pikateralise riisi toiteväärtus ja biokeemiline koostis on toodud järgmistes tabelites.

Toitained[11] Toitaine Väärtus 100 g kohta Ühik Valge Pruun Vesi 68,44 73,09 g Kalorsus 130 111 kcal Valgud 2,69 2,58 g Lipiidid 0,28 0,90 g Tuhk 0,41 0,46 g Süsivesikud 28,17 22,96 g Tärklis 28,12 22,61 g Suhkrud 0,05 0,35 g Kiudained 0,4 1,8 g

Toiteelemendid[11] Toiteelement Väärtus 100 g kohta Ühik Valge Pruun Kaltsium (Ca) 10,0 10,0 mg Raud (Fe) 0,20 0,42 mg Magneesium (Mg) 12,0 43,0 mg Fosfor (P) 43,0 83,0 mg Kaalium (K) 35,0 43,0 mg Naatrium (Na) 1,0 5,0 mg Tsink (Zn) 0,49 0,63 mg Vask (Cu) 0,07 0,10 mg Mangaan (Mn) 0,47 0,91 mg Seleen (Se) 7,5 9,8 μg (1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)

Vitamiinid[11] Vitamiin Väärtus 100 g kohta Ühik Valge Pruun C – – mg B1 0,02 0,10 mg B2 0,01 0,02 mg B3 0,40 1,53 mg B4 2,1 9,2 mg B5 0,39 0,28 mg B6 0,09 0,14 mg E 0,04 0,03 mg Folaadid 3,0 4,0 μg

Aminohapped[11] Aminohape Väärtus 100 g kohta Ühik Valge Pruun Glutamiinhape 0,524 0,526 g Aspartaamhape 0,253 0,242 g Arginiin 0,223 0,196 g Leutsiin 0,222 0,214 g Valiin 0,164 0,151 g Alaniin 0,156 0,151 g Fenüülalaniin 0,144 0,133 g Seriin 0,141 0,134 g Proliin 0,127 0,121 g Glütsiin 0,122 0,127 g Isoleutsiin 0,116 0,109 g