Ahaste mõis
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Ahaste ehk Riintali mõis (saksa keeles Ahhast, ka Friedenthal, Ahhast-Friedenthal, Neutenorm) oli rüütlimõis Mihkli kihelkonnas Pärnumaal[1][2][3]. Nüüdisajal jäävad kunagise mõisa maa-alad Pärnu maakonda Pärnu linna (mõisakeskus ja Ahaste küla) ja Lääneranna valla (Nedrema küla) territooriumile.
Ajalugu
Ahaste ja Nedrema külad Wolffeldtide valduses
1624. aastal läänistas Rootsi kuningas Gustav Adolf varem Audru mõisale kuulunud Ahaste (Austa) küla ning Koonga mõisale kuulunud Nedrema (Neiderum) ja Parasmaa (Parrasma) küla kapral Magnus Wolffeldtile, kellele ühtlasi kuulus ka Keblaste mõis.[4][5][6]
Pikka aega kuulusidki Ahaste ja Nedremaa Keblaste mõisaga samadele omanikele ning Ahaste ja Nedremaa talupojad töötasid Keblaste mõisa heaks. Sisuliselt oli tegemist eravalduses olevate küladega.
1650 päris Keblaste koos Nedremaa ja Ahastega Magnus Wolffeldti poeg Johan von Wolffeldt (Parasmaa päris teine poeg Magnus), kelle õigusi kinnitas läänilepinguga ka Rootsi kuninganna ja Eestimaa hertsoginna (Karl X Gustavi abikaasa) Hedvig Eleonora 1663. aastal. 1671 päris nimetatud valdused omakorda Johani poeg Magnus Frederick von Wolffeldt.[5]
Ahaste karjamõis
18. sajandi alguses pärisid Keblaste, Ahaste ja Nedrema Magnus Frederick von Wolffeldti tütred Margaretha Dorothea (abielus Kasari mõisniku Georg Gustav von Baranoffiga) ja Johanna (abielus Anton Fabian von Salzaga). 1726 loovutas Anton Fabian von Salza enda osa Georg Gustav von Baranoffile, kes pärast abikaasa surma loovutas nimetatud valdused oma neljale pojale.[5]
1731 asus Ahastes väike karjamõis (Hoflage), mis oli moodustatud kunagise Ahaste küla maadest (tõenäoliselt 17. sajandi lõpus). Mõisahoone oli vana ja lagunenud ning mõisa maad antud rendile Adrian Nagelile. Nedrema küla talupojad aga kuulusid Keblaste mõisale. 1751 enam Ahastes mõisa ei olnud, samuti oli tühi Ahaste küla, küla maad olid kasutusel mõisa maana, Nedrema (Neutenorm) küla talupojad tegid tööd Keblaste mõisale.
1756 kuulusid Keblaste, Ahaste ja Nedrema Georg Gustavi pojale Christopher Georg Baranoffile, kelle surma järel samal aastal müüdi mõis tema pärijatest tütarde nimel tema vennale Detloff Friedrich von Baranoffile.[5]
1811 pärisid Keblaste, Ahaste ja Nedrema Detloff Friedrichi lesk ja lapsed ning pärandvara jagamise lepinguga omandas 1813 nimetatud valdused tema poeg Detloff Christoph von Baranoff.[5]
Ahaste-Riintali rüütlimõis
1815 lahutati Nedrema ja Ahaste Keblaste mõisast, jäädes Detloff Christoph von Baranoffi valdusse.[7]
1819 asutas Detloff Ahastesse uue mõisa, nimetades selle Friedenthaliks (eesti päraselt Riintali või ka Rindali).
1833 omandas mõisa 80 000 rubla eest Friederike von Lillenfeld ja müüs selle 1868 rubla eest edasi Fromhold von Nasackinile.[8]
1866 vallaseadusega moodustati mõisa aladele Ahaste (Riintali) vald kui iseseisev omavalitsusüksus, mis 1890. aastatel liideti Koonga vallaga.
1880 pärisid mõisa Nasackini pärijad.
1891 kinkis Julius Alexander Friedrich von Nasackin mõisa oma pojale Reinhold Magnus von Nasackinile.[8]
1904 kinkis Nasackin mõisa Hans Allikule, kelle omandist mõis 1919 võõrandati.[8]
Mõisa omanikud läbi aegade
Remove ads
Viited
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads