Mihkli kihelkond

Mihkli kihelkond (lühend Mih; Kirchspiel St. Michaelis) oli kihelkond Lääne-Eestis, ajaloolisel Läänemaal ja Pärnumaal – Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis ja Liivimaa kubermangu Pärnu kreisis.

Mihkli kirik

Mihkli naaberkihelkonnad olid Lihula, Kirbla ja Vigala põhjas, Pärnu-Jaagupi idas, Audru kagus, Tõstamaa lõunas ning Hanila ja Karuse läänes.

Kihelkonnakirik oli Mihkli kirik.

Piirkonna ajalugu

Haapsalu kreis, Eestimaa kubermangus. Liivimaa atlas (1798)

Liivimaa kubermang, Pärnu kreis. Liivimaa atlas (1798)

Mihkli kihelkond tekkis 13. sajandil Soontagana muinaskihelkonna põhjal. Alates Liivi sõjast ehk 16. sajandi keskpaigast oli Mihkli kihelkond Põhja- ja Lõuna-Eesti – vastavalt ajaloolise Läänemaa ja ajaloolise Pärnumaa – vahel jaotatud ligikaudu pooleks.^[1] Piir tõmmati kihelkonnast läbi 17. sajandi alguses.^[2]

Pärast Liivi sõda kuulusid kihelkonna põhjapoolsed alad Eestimaa provintsi (nimetatud ka Eestimaa hertsogkonnaks) koosseisus Rootsi kuningriigi koosseisu ning lõunapoolsed alad Liivimaa hertsogkonna Pärnu vojevoodkonna koosseisus Leedu-Poola ühiskuningriigi Rzeczpospolita koosseisu.

Rootsi ajal kuulusid kihelkonna alad Läänemereprovintside Eestimaa ja Liivimaa (alates 1673 kindralkubermangud), vastavalt Haapsalu ja Pärnu maakonda.

Aastatel 1719–1918 kuulusid kihelkonna alad Tallinna kubermangu (alates 1783 Tallinna asehaldurkond ja alates 1797 Eestimaa kubermang) Haapsalu distrikti (alates 1783 Haapsalu kreis) ja Riia kubermangu (alates 1783 Riia asehaldurkond ja alates 1797 Liivimaa kubermang) Pärnu kreisi (maakonda) ning kiriklikisse praostkondadesse ^[3].

Asustus

Mõisad

Kihelkonnas paiknes 11 mõisat, neist 1 kirikumõis, 4 rüütlimõisast peamõisat koos 3 kõrvalmõisaga ning 3 riigimõisat. Lisaks veel 3 karjamõisat.^[1]

Kihelkonna Läänemaa osa mõisad:

• Mihkli kirikumõis (Pastorat St. Michaelis)
• Aru (Arrohof), Keblaste kõrvalmõis
• Karinõmme (Karinömme), Oidremaa kõrvalmõis
• Keblaste (Keblas) rüütlimõis
• Oidremaa (Oidenorm) rüütlimõis
• Veltsa (Weltz), Keblaste kõrvalmõis

Kihelkonna Pärnumaa osa mõisad:

• Ahaste ehk Riintali (Ahhast-Friedenthal) rüütlimõis
• Kalli (Kallie) riigimõis
• Koonga (Kokenkau) riigimõis
• Kõima (Kaima) rüütlimõis
• Võrungi (Wörring) riigimõis

Vallad

• Ahaste vald (1866–1899)
• Kalli vald (1866–1899)
• Koonga vald (1866–)
• Kõima vald (1866–1899)
• Mihkli kirikuvald (1866–1892)
• Oidrema vald (1866–1891)
• Veltsa vald (1866–)

Külad

Kihelkonnas asus 43 küla^[4]:

Ahaste (Riintali), Emmu, Hõbeda, Irta, Iska, Joonuse, Jänistvere, Järve, Kalli, Karinõmme, Karuba, Kibura, Kiisamaa, Koonga, Kuhu, Kurese, Kõima, Lõpe, Maikse, Mihkli (Keblaste), Naissoo, Nedrema, Nätsi, Oidrema, Paimvere, Palatu, Peantse, Piisu, Pikavere, Rabavere, Salevere, Sookatse, Soovälja, Tamme, Tarva (Sõnniku), Tõitse, Ura, Urita, Vastaba, Veltsa, Võitra, Võrungi, Õepa

Kalmistud

• Kalli kalmistu
• Mihkli kalmistu
• Mihkli kirikuaed

Pärand

Eesti Rahva Muuseumi esimene kogumisretk Mihkli kihelkonda toimus 1911. aastal. 2009. aastaks oli muuseumi kogutud 797 eset.^[5]

Kihelkonna alad tänapäeval

Kihelkonna alad jäävad tänapäeval peaaegu tervikuna Pärnu maakonda. Suurem osa kihelkonna piirkonnast moodustab endise Koonga valla. Kihelkonna lõunaserv jääb Pärnu linna aladele. Lääne maakonda (Lihula valda) jääb väike ning vähese asustusega sooala kihelkonna loodeosas.^[1]