Rippaed

Rippaed on terrassile kujundatud iluaed.^[1] See koosneb vertikaalsetel tehislikel aladel kasvatatavatest taimedest ning võib esineda mitmel kujul, nagu näiteks katuseaiana, kuid seda saab alati kirjeldada aiana, mis on istutatud maapinnast kõrgemale. Rippaia peamised eesmärgid on ruumi kasutuse optimeerimine, õhu kvaliteedi parandamine ja silmailu.^[2]

Rippaed Münchenis.

Ajalugu

Teadaolevalt kõige vanemad rippaiad (Semiramise rippuvad aiad) asusid Babülonis ning kuuluvad vanaaja seitsme maailmaime hulka. Arvatakse, et rippaiad rajati Babüloonia kuninga Nebukadnetsar II (605–562 eKr) valitsemisajal selleks, et rahuldada tema abikaasa, kuninganna Amytise, igatsust tema kodumaa Media rohke taimestiku järele. Mõne allika kohaselt olid aiad kuninga armastuse sümbol oma kuninganna vastu ning katse ehitada talle paradiis Babüloonia maastike keskel.^[3]

Babüloni rippaiad.

Rippaiad tänapäeval

Kaasaegsed rippaiad (mida sageli nimetatakse vertikaalseteks aedadeks või rohelisteks seinteks) on uuenduslikud ja jätkusuutlikud arhitektuurilised rajatised, mille eesmärk on viia taimestik linnakeskkonda, kus ruum on piiratud.

Babüloni legendaarsed rippuvad aiad olid kivisammaste ja seintega toestatud ridaelamuaiad. Kaasaegsetes rippaedades kasutatakse täiustatud tehnoloogiaid ja materjale, et luua vertikaalseid maastikke hoonete välispindadele, siseseintele ja isegi eraldiseisvatele struktuuridele.^[4]

Rippaedade positiivne mõju

Kasu keskkonnale: rippaiad aitavad parandada õhukvaliteeti, sidudes süsinikdioksiidi ja vabastades hapnikku. Samuti pakuvad nad elupaiku lindudele, putukatele ja muule elusloodusele, edendades linnapiirkondades bioloogilist mitmekesisust.

Soojusisulatsioon: rippaedade taimestik toimib loodusliku isolaatorina, aidates reguleerida temperatuuri ja vähendada hoonete energiatarbimist, kütte- ja jahutuskulusid ning aidata kaasa energiasäästlike hoonete projekteerimisele.

Müra vähendamine: rippaedades kasvavad taimed aitavad vähendada mürasaastet tiheda asustusega piirkondades.^[2]