Robert Falcon Scott

Robert Falcon Scott (6. juuni 1868 Plymouth – arvatavasti 29. märts 1912 Antarktika) oli Briti mereväeohvitser ja polaaruurija. Scott juhtis kahte Antarktika ekspeditsiooni: Discovery ekspeditsioon (1901–1904) ja Terra Nova ekspeditsioon (1910–1913), millest viimane sai talle saatuslikuks. Scotti juhitud viiemeheline rühm jõudis 17. jaanuaril 1912 lõunapoolusele, kuid norralase Roald Amundseni ekspeditsioon oli sinna jõudnud viis nädalat varem.^[1] Seega oli lõunapooluse esmavallutaja au Scottilt napilt käest libisenud.

Robert Falcon Scott
Sünniaeg	6. juuni 1868 Plymouth, Inglismaa
Surmaaeg	29. märts 1912 (43-aastaselt) Antarktika
Abikaasa	Kathleen Scott
Sõjaväeline karjäär
Truudusvanne	Suurbritannia
Teenistus	Briti kuninglik merevägi
Teenistusaeg	1881–1912
Auaste	kapten

Scott ja tema neli kaaslast hukkusid tagasiteel lõunapooluselt kurnatuse, nälja ja karmi külma tõttu. Scotti ja tema kolme kaaslase surnukehad leiti 12. novembril 1912.^[2] Surnukehade juurest leiti esimesed Antarktikast leitud fossiilid, mis tõestasid, et Antarktika oli kunagi olnud osa suuremast kontinendist.^[3]