Rootsi rahvuspargid

Rootsis on 29 rahvusparki kogupindalaga 7381 km². Rootsi esimesed rahvuspargid asutati aastal 1909, millega need olid esimesed rahvuspargid Euroopas.

Rootsi rahvuspargid (Rootsi) Abisko Björnlandeti Blå Jungfruni Dalby Söderskogi Djurö Fulufjälleti Färnebofjärdeni Garphyttani Gotska Sandöni Hamra Haparanda saarestiku Koster- haveti Muddusi Norra Kvilli Padjelanta Pieljekaise Sareki Skuleskogeni Stenshuvudi Stora Sjöfalleti Store Mosse Sånfjälleti Söderåseni Tivedeni Tresticklani Tyresta Töfsingdaleni Vadvetjåkka Ängsö

Rootsi rahvuspargid

2010. aasta lõpu seisuga moodustab rahvusparkide kogupindala 14% Rootsi kõigi kaitstavate alade pindalast. Üle 82% kaitsealusest maast kuulub looduskaitsealadele, neid on Rootsis kokku 3616 kogupindalaga 43 276 km². Rootsi maismaast on kaitse all 10,8%.^[1]

Rahvusparkide alade seas domineerivad mägipiirkonnad. Norrbotteni läänis asuvad Abisko, Stora Sjöfalleti, Sareki, Pieljekaise, Vadvetjåkka ja Padjelanta rahvuspark ning Muddusi rahvuspargi mägialad moodustavad kõigi rahvusparkide kogupindalast 82%.^[1] Paljud põhjapoolsemad pargid on osa Lapimaa piirkonnast, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse loodusmaastiku ja põlise saami põhjapõdrakasvatajate kultuuri tõttu.^[2]

Lisaks rahvusparkidele asub Rootsis ka maailma esimene, 1994. aastal asutatud Stockholmi kuninglik linnarahvuspark.

Ajalugu

Basstavágge org Sareki rahvuspargis

Fulufjälleti rahvuspargi metsatu platoopealne

Kadakane nõmm Stenshuvudi rahvuspargi lõunaosas

Luitemaastik Gotska Sandöni rahvuspargis

Lamm Färnebofjärdeni rahvuspargis

Skuleskogeni rahvuspargi mererand

Skuleskogeni rahvuspargi kaljumaastik

Ürgmets Hamra rahvuspargis

Ühena esimestest tõstis küsimuse Rootsi rahvusparkide moodustamisest polaaruurija Adolf Erik Nordenskiöld 1880. aastal. Nordenskiöldi ettepanekud ei leidnud siiski laia vastukaja. Läbimurre saabus 1904. aastal, kui saksa botaanik Hugo Conwentz pidas Rootsi antropoloogia- ja geograafiaühingus loengu "ohtudest, mis ähvardavad looduslikku maastikku, ja ettepanekust selle kaitseks". Vaevalt kuu aega hiljem algatas parlamendi Riksdagi liige botaanik Karl Starbäck selgelt sellest inspireerituna parlamendis looduskaitsealase seadusandliku protsessi.^[3] 1909. aastal võttis parlament vastu kaks looduskaitseseadust (ühe loodusmälestiste kaitse ja teise rahvusparkide kohta) ning samal aastal asutati 9 rahvusparki, mis olid esimesed Euroopas.

Edasised rahvuspargid lisandusid pikkade intervallide tagant. Teadmised loodusest olid sajandi alguses paljuski piiratud ning määramatus seadusandluses ja selles, mida pidada puutumata looduseks, samuti ühtse planeerimise puudumine muutsid esimeste rahvusparkide valiku väga ebaühtlaseks. Kuni 1986. aastani moodustatud rahvusparkide seas võib ainult 1942. aastal asutatud Muddusi rahvusparki pidada selliseks, mis on loodud teadliku eesmärgiga haarata kindlat elupaigatüüpi, Põhja-Rootsi okasmetsa. Rahvusparke loodi teaduste akadeemia, muude organisatsioonide ja eraisikute initsiatiivil.^[3] 1960. aastatel tõusis looduskaitse esile seoses Põhja-Rootsi jõgede hüdroenergia dramaatiliselt kasvava kasutuselevõtuga. Tekkinud vastasseisus jõudsid tööstus ja looduskaitsjad lepinguni jõgede kaitse kohta, mis viis Padjelanta rahvuspargi asutamiseni.^[4] 1967. aastal asutati Rootsi looduskaitseamet (Naturvårdsverket), mille ülesandeks sai rahvusparkide haldamine.

Eesmärgiga luua tööks rahvusparkidega süstemaatiline, pikaajaline ja avatud baas otsustas looduskaitseamet 1986. aastal koostada rahvuspargiplaani, mis pärast laiahaardelist analüüsi ja uuringut valmis 1989. aastal.^[5] See sisaldas ettepanekut 20 uue rahvusparki loomiseks, millest praeguseks on realiseeritud 8.^[3]

2001. aastal otsustas valitsus rahvuspargiplaani revideerida. 2007. aastal valmis looduskaitseametil uue plaani kavand, mis saadeti ülevaatamiseks mitmesugustele organisatsioonidele ja omavalitsusüksustele ning seejärel avaldati lõplikul kujul 2008. aastal.^[6] Selles tehakse ettepanek 13 uue rahvuspargi rajamiseks ja 8 olemasoleva laiendamiseks. Esimest korda planeeritakse kaitse alla võtta esinduslikud lõigud arktilisest regioonist, eelmäestiku regioonist ja Läänemere saartest. Samuti võeti vastu tegevuskava prioriteetsete 8 rahvuspargi ja 6 laienduse osas aastatel 2009–2013.^[7] Esimesena loodi uue plaani alusel 2009. aastal Rootsi esimene mererahvuspark Kosterhavet.

Kaitsekorraldus

Rahvusparkide rajamise eesmärgiks on luua kaitsealade võrgustik, mis esindab kõiki Rootsile iseloomulikke loodustüüpe ühtses, kogu maad katvas süsteemis. Rahvuspargi ülesandeks on säilitada suurt pidevat kindlasse maastikutüüpi kuuluvat ala oma loomulikus olekus või oluliselt muutumatul kujul. Rahvuspark on mõeldud edendama teadusuuringuid, inimeste vabaajategevust ja turismi nii, et see ei kahjustaks pargi looduskaitselist väärtust.^[7] Üldiselt jäetakse rahvuspargis loodus iseenda hooleks, ainult mõnede kultuurmaastike puhul on vaja jätkata traditsioonilisi tegevusi, näiteks et vältida niitude kinnikasvamist.

Igal rahvuspargil on haldamiskava (Skötselplan), mis reguleerib keskkonnaväärtuste kaitset. See määrab, kuidas haldaja peab rahvuspargi eest hoolt kandma, kuidas tegema loomade ja taimete inventuuri, kuidas rajama ja hooldama matkaonne, matkaradasid ja viitu, kuidas vältima külastamisega kaasnevat võimalikku kahju loodusele.

Rahvusparkide kaitse eest vastutab Rootsi keskkonnaamet, kes valmistab ette uute rahvusparkide moodustamist ning kehtestab reeglid ja kaitsekorra. Uute rahvusparkide rajamise otsuse võtab vastu valitsus parlamendi heakskiidul. Kõik rahvuspargid kuuluvad riigile ning peavad asuma täielikult riigi maal. Olemasolevat rahvusparki haldab üldiselt kohalik omavalitsus (lääninõukogu), mõnel juhul ka vastav sihtasutus.^[8]

Rahvusparkidesse on kõigile seadusega tagatud vaba sissepääs. Iga rahvuspargi puhul on kehtestatud reeglid, mis puudutavad muu hulgas tuletegemist, telkimist, koeri, taimede ja muude loodusobjektide korjamist, äritegevust jms. Need reeglid tavaliselt muudavad (kitsendavad või ka laiendavad) Rootsis kehtivad igaüheõigust ühel või teisel viisil.^[9]

Rahvuspark on loodusala kõrgeim kaitseaste.^[10] Rahvuspargi loomisele esitatavad nõuded on siiski nii kõrged, et enamasti viiakse looduskaitset ellu looduskaitsealade kaudu.

Rahvuspargid

Statistilised andmed pärinevad Rootsi ametlikust kaitstava looduse statistikast^[1], mille on üheskoos kokku pannud Rootsi looduskaitseamet ja Rootsi statistika keskbüroo.

Rahvusparkide kogupindala on 7381 km², millest maismaad on 6314 km². Rootsi maismaast haaravad rahvuspargid 1,4%.

Nimi	Maakond	Pindala (km²)	Loodud	Kirjeldus
Abisko rahvuspark	Norrbotten	77,2	1909	Kasemetsaga kaetud, mäeahelikega raamitud org, mis suubub Skandinaavia suurimasse mägijärve Torneträski.
Björnlandeti rahvuspark	Västerbotten	11,4	1991	Rootsi üks väärtuslikemaid ürgmetsi, mägimaastik järskude nõlvade, püstloodsete kaljude ja rünkaväljadega, metsapõlengute jäljed.
Blå Jungfruni rahvuspark	Kalmar	1,90	1926	Punasest graniidist saar Kalmari väinas. Põhjaosas domineerivad kaljulõhed ja -õõnsused, lõunaosas mets.
Dalby Söderskogi rahvuspark	Skåne	0,37	1918	Laialehine mets ja rikas taimestik, mis on iseloomulik Mandri-Euroopale. Osaliselt ümbritsetud 56 m laiuse ja 1 m kõrguse arvatavasti muinasajast pärineva valliga.
Djurö rahvuspark	Västra Götaland	23,2	1991	Umbes 30 saarest koosnev kaljusaarestik Rootsi suurimas järves Vänernis, kaetud hõreda männimetsaga. Osa laiemast UNESCO biosfäärikaitsealast.
Fulufjälleti rahvuspark	Dalarna	384	2002	Järskude nõlvadega liivakiviplatoo, põhjapõtrade puudumise tõttu unikaalse taimestikuga. Pargis asub Rootsi kõrgeim juga Njupeskär. Kuulub PAN-parkide hulka.
Färnebofjärdeni rahvuspark	Uppsala, Västmanland, Dalarna, Gävleborg	105	1998	Suur jõelamm Dalälveni alamjooksul, käänulise kaldajoone ja üle 200 saarega. Linnustik on seal üks Rootsi rikkamaid. Kuulub Ramsari alade hulka.
Garphyttani rahvuspark	Örebro	1,11	1909	Endine põllumajandus- ja metsandusmaastik õierikaste niitude ja lehtmetsaga.
Gotska Sandöni rahvuspark	Ojamaa	44,6	1909	Moreenist, kruusast ja liivast moodustunud üksik saar Läänemeres Gotlandist põhjas. Tihe männimets, pikad tormidele avatud liivarannad ja luited.
Hamra rahvuspark	Gävleborg	0,30	1909	Okaspuu-ürgmets keset majandatavat metsa, kaks moreeniküngast, kohati suurte rahnudega.
Haparanda saarestiku rahvuspark	Norrbotten	74,3	1995	Madalatest laiade liivarandadega saartest koosnev saarestik Põhjalahe põhjatipus, huvitav taimestik ja mitmekesine linnustik.
Kosterhaveti rahvuspark	Västra Götaland	388	2009	Meri ja rannik Kosteri saarte ümbruses, Rootsi liigirikkamaid merepiirkondi, Rootsi ainukese jahevee-korallrifi asukoht (Lophelia pertusa). Rootsi esimene mererahvuspark, jätkub Norras Ytre Hvaleri rahvuspargina.
Muddusi rahvuspark	Norrbotten	511	1942	Lõik Rootsi okasmetsavööndist, tasane maastik, kaetud ürgmetsade ja suurte soodega, rikas linnustik, lõunaosas mitu sügavat kuristikku. Osa UNESCO maailmapärandisse kuuluvast Lapimaast.
Norra Kvilli rahvuspark	Kalmar	1,10	1927	Hästi säilinud okaspuu-ürgmets rikka taimestikuga. Mets on olnud rohkem kui 150 aastat raiest puutumata, mõned männid on üle 350 aasta vanad.
Padjelanta rahvuspark	Norrbotten	1999	1962	Lai avatud mägiplatoo ümber kahe suure järve, Virihaure ja Vastenjaure. Silmapaistvalt liigirikas taimestik ja loomastik. Osa UNESCO maailmapärandisse kuuluvast Lapiamaast.
Pieljekaise rahvuspark	Norrbotten	155	1909	Puutumata kasemetsavöönd mägitundravööndi ja okasmetsavööndi vahel Pieljekaise mäest lähtuva pikema harja nõlval.
Sånfjälleti rahvuspark	Jämtland	104	1909	Üksildasena ümbritseva metsa kohale kerkiv mägi, Skandinaavia tähtsamaid pruunkaru elupaiku. Mäenõlval haruldaselt hästi säilinud geoloogilised formatsioonid jääaja sulamisveest.
Sareki rahvuspark	Norrbotten	1985	1909	Monumentaalne mägimaastik, üle 2000 m kõrgused teravatipulised mäed, rohkem kui 100 liustikku, sisselõikunud kitsad orud, kärestikulised jõed. Inimtegevusest vähemõjutatud, turismirajatised puuduvad. Osa UNESCO maailmapärandisse kuuluvast Lapimaast.
Skuleskogeni rahvuspark	Västernorrland	30,6	1984	Künklik ja järsk Läänemere rannik, iidse männimetsaga kaetud mäetipud, mere ja jää poolt vormitud orud. Osa UNESCO maailmapärandisse kuuluvast Höga Kustenist.
Stenshuvudi rahvuspark	Skåne	4,02	1986	Läänemere rannaküngas, mis on juba muistsetest aegadest tuntud meremärgina. Enamus alast kaetud laialehise metsaga, mis sooja kliima tõttu on väga liigirikas.
Stora Sjöfalleti rahvuspark	Norrbotten	1280	1909	Lõik Põhja-Skandinaavia mägimaastikust mäeahelike, sügavate orgude ja kiviste platoodega, lõunaosas Akka massiiv. Akkajaure veehoidla jagab rahvuspargi peaaegu kaheks. Osa UNESCO maailmapärandisse kuuluvast Lapimaast.
Store Mosse rahvuspark	Jönköping	76,7	1982	Lõuna-Rootsi suurim pidev sooala, kuhu kuulub erakordselt liigirikka linnustikuga Kävsjöni järv. Kuulub Ramsari alade hulka.
Söderåseni rahvuspark	Skåne	16,2	2001	Reljeefne maastik sügavale lõikunud orgudega ja kõrguste erinevusega kuni 90 m. Pöögimets, üks suurimaid kaitsealuseid laialehiseid metsi Põhja-Euroopas.
Tivedeni rahvuspark	Västra Götaland, Örebro	13,5	1983	Terviklik okasmets, osa suurest Tivedeni metsast, maastik künklik, sügavate kaljulõhede ja tohututute rändrahnudega.
Trestickla rahvuspark	Västra Götaland	29,0	1996	Lõuna-Rootsi suurim teedeta ürgmetsaala, põhja–lõunasuunalised kitsad künkaahelikud, mille vahel on arvukalt järvi ja soid.
Töfsingdaleni rahvuspark	Dalarna	15,9	1930	Kaks mäeahelikku ja nendevaheline org, raskestiläbitavad suurte kivirahnude väljad ürgse männimetsaga.
Tyresta rahvuspark	Stockholm	19,6	1993	Üks suurimaid ürgmetsi väljaspool Rootsi mägipiirkondi, vaid 20 km kaugusel Stockholmist, jäärakumaastik jääst lihvitud kaljunõlvadega.
Vadvetjåkka rahvuspark	Norrbotten	27,0	1920	Torneträskist loodes asuv mägi koos selle jalamil asuva deltaalaga, üsna rikas taimestik ja mitu suurt koobast. Rootsi põhjapoolseim rahvuspark.
Ängsö rahvuspark	Stockholm	1,95	1909	Saar Stockholmi saarestikus. Vana põllumajandusmaastik niitudega, säilitatakse endisaegsel kujul, kolmandiku ulatuses kaetud okasmetsaga, rikas linnustik.

Planeeritavad rahvuspargid

Praegu kehtivas rahvuspargiplaanis on ette nähtud rajada 13 uut rahvusparki^[6], sealhulgas tegevuskavas 7 uut ajavahemikus 2009–2013^[7]. Neist esimene, Kosterhaveti rahvuspark moodustati aastal 2009, kuid ülejäänute loomisaeg on esialgu teadmata.

Ala	Maakond	Pindala (km²)	Loomise tähtaeg	Kirjeldus
Blaikfjället	Västerbotten	400	2013	Pikk kitsas platoo, kaetud unikaalsete, merelisest kliimast mõjustatud soodega ning vanade metsadega.
Bästeträsk	Ojamaa	50	2013	Gotlandi suurim järv koos ümbritsevate märgalade, järvede, alvarite ja männimetsadega, suur elupaikade ja liikide mitmekesisus.
Kebnekaise	Norrbotten	650	2013	Mägimaastik, sealhulgas Rootsi kõrgeim mägi Kebnekaise, liustikud, kaljud ja sügavad kanjonid.
Koppången	Dalarna	50		Rootsi üks väärtuslikemaid sooalasid, suured avatud sood ja metsaga kaetud mäed.
Nämdöskärgården	Stockholm	92		Stockholmi saarestikku kuuluvast kolmest saarterühmast koosnev esinduslik mereala.
Reivo	Norrbotten	110		Mägi- ja metsaala tasandiku ja mägede piiril, üks Rootsi väärtuslikemaid ürgmetsi.
Rogen-Juttulslätten	Dalarna, Jämtland	1000		Unikaalsed moreeniahelikud ja savannitaolised nõmmed hajusate gigantsete mändidega, lõunapoolse eelmäestikuregiooni esindusala.
Sankt Anna	Östergötland	100		Saarestik Läänemeres, lugematu hulk kaljulaide ja karisid, väärtuslik meremaastik.
Tavvavuoma	Norrbotten	400	2013	Lõik Rootsi arktilisest tundrast, erakordselt rikka linnustikuga märgalakompleks, unikaalsed palsasood. Kuulub Ramsari alade hulka.
Vålådalen-Sylarna	Jämtland	2300	2013	Suur pidev alpiinne piirkond Rootsi lõunapoolsetes mägedes, väga mitmekesise topograafia, geoloogia, kliima ja taimestikuga.
Vindelfjällen	Västerbotten	5400		Väga suur puutumata ala, läbilõige kõrgmäestikuregiooni lõunaosast ja eelmäestikuregiooni põhjaosast, annab hea pildi Rootsi Lapimaa mägede looduskeskkonnast ja mitmekesisusest.
Västra Åsnen	Kronoberg	20	2013	200 saarest koosnev järvesaarestik ja 250 aasta vanune pöögimets, esindab Rootsi lõunaosa järvemaastikku. Kuulub Ramsari alade hulka.

Galerii

• 
  Skäralidi jõgi, osa Söderåseni rahvuspargist
• 
  Mandrijää kujundatud kaljurannik Kosterhaveti rahvuspargis
• 
  Rapadaleni oru suudmeala Sareki rahvuspargi piiril
• 
  Vaade Rogeni moreenile planeeritavas Rogen-Juttulslätten rahvuspargis
• 
  Vålådaleni looduskaitseala, planeeritav rahvuspark