Saksimaa Teaduste Akadeemia Leipzigis

Saksimaa Teaduste Akadeemia Leipzigis (saksa keeles Sächsische Akademie der Wissenschaften zu Leipzig; akronüüm SAW) on Saksamaa teadusorganisatsioon, üks kaheksast Saksamaa regionaalsest teaduste akadeemiast, mis kuuluvad Saksamaa Teaduste Akadeemiate Liitu.

Saksimaa Teaduste Akadeemia Leipzigis logo

Saksimaa Teaduste Akadeemia Leipzigis

Akadeemia tegevliige Wilhelm Ostwald, baltisaksa keemik

Akadeemia tegevliige Svante Pääbo, eesti juurtega Rootsi-Saksa paleogeneetik

Akadeemia korrespondentliige Max Planck, saksa füüsik

Akadeemia korrespondentliige Carl Friedrich von Weizsäcker

Teadusühing asutati 1846. aastal^[1] Leipzigis Leipzigi Ülikooli professorite initsiatiivil esialgse nimega Saksimaa Kuninglik Teadusselts (Königlich Sächsische Gesellschaft der Wissenschaften). Alates 1919. aastast kannab teadusühendus praegust nime.

Teise maailmasõja ajal oli teadusakadeemia tegevus peatatud. Saksa Demokraatliku Vabariigi ajal säilitas teadusühendus oma autonoomia Saksa DV Teaduste Akadeemia koosseisus. 1989. aastal alanud Saksa DV Teaduste Akadeemia reorganiseerimise käigus jätkas Saksimaa Teaduste Akadeemia iseseisva teadusakadeemiana.

Akadeemia liikmeskond

Akadeemial on kolm liikmestaatust: tegevliige, korrespondentliige ja auliige. Tegevliikmeid valitakse Saksimaa, Saksi-Anhalti ja Tüüringi teadlaste hulgast^[1]. Teadlasi Saksamaa ülejäänud liidumaadest ja väljastpoolt Saksamaad saab valida korrespondentliikmeteks. Seisuga juuli 2017 on tegevliikmeid 155, korrespondentliikmeid 71 ja auliikmeid 2.

Tegevliikmeid

• 1846 – August Ferdinand Möbius, matemaatik
• 1849 – Theodor Mommsen, ajaloolane, nobelist
• 1887 – Wilhelm Ostwald, baltisaksa keemik, Leipzigi Ülikooli professor, nobelist
• 1928 – Peter Debye, keemik, nobelist
• 1930 – Werner Heisenberg, füüsik, nobelist
• 1948 – Kurt Beyer, ehitusteadlane
• 1955 – Gustav Hertz, füüsik, nobelist
• 2004 – Svante Pääbo, paleogeneetik, Leipzigi Ülikooli professor
• 2011 – Bruno Klein, kunstiajaloolane

Korrespondentliikmeid

• 1929 – Max Planck, saksa füüsik, nobelist
• 1929 – Archibald Hill, Briti füsioloog, nobelist
• 1932 – August Krogh, taani füsioloog, nobelist
• 1932 – James Chadwick, Briti füüsik, nobelist
• 1932 – Walther Bothe, saksa füüsik, nobelist
• 1966 – Carl Friedrich von Weizsäcker, saksa füüsik ja filosoof
• 1988 – Karl Alexander Müller, Šveitsi füüsik, nobelist
• 1988 – Thamaz Gamkrelidze, gruusia lingvist
• 1993 – Jānis Stradiņš, läti füsiokeemik, Eesti Teaduste Akadeemia välisliige
• 1999 – Olli Aumala, soome tehnikateadlane
• 1999 – Günther Binding, saksa kunstiajaloolane
• 1999 – Bernard Comrie, Briti päritolu lingvist
• 2011 – Armin Grunwald, saksa füüsik ja filosoof
• 2014 – Jūras Banys, leedu füüsik

Auliikmeid

• 1934 – Bartel Leendert van der Waerden, hollandi matemaatik
• 1967 – Viktor Žirmunski, Nõukogude Liidu lingvist, NSV Liidu Teaduste Akadeemia akadeemik
• 1996 – Hans-Georg Gadamer, saksa filosoof (oli 1947–1996 tegevliige)
• 1998 – Manfred Bierwisch, saksa lingvist
• 2003 – Hans Joachim Meyer, pärast Saksamaa taasühinemist oli esimene Saksimaa liidumaa teadusminister