Selgroog

Selgroog (ladina columna vertebralis) on paljude selgroogsete loomade kere skeleti osa.^[1] Inimese selgroo kohta kasutatakse meditsiinikeeles terminit "lülisammas".

Selgroo areng, anatoomia, asend, kuju, luud, sellele kinnituvad lihased ja morfoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Selgroo ülesandeks on seljaaju ja seljakeeliku kaitsmine.

Selgroo külge kinnituvad pea, jäsemete, roiete ja kerelihased.^[2]

Selgroog koosneb selgroolülidest.

Roomajad

Maolised

Kõik maod on klassifitseeritud selgroogsete alamhõimkonda ja neil kõigil on selgroog. Madude selgroog on jäsemete kadumisega seoses nõrgalt liigendunud. Selgroolülisid on olenevalt liigist ja indiviidist ^[3] 120–435 (30–40 selgroolüli kas rohkem või ka vähem) või isegi kuni viissada. Madude selgroog jaotatakse neljaks osaks ^[4]:

• kaelalülid (cervical vertebrae),
• kehalülid (trunk vertebrae),
• kloaagilülid (cloacal vertebrae),
• sabalülid (caudal vertebrae).

Imetajad

Inimestel

 Pikemalt artiklis Lülisammas

Inimese lülisammas koosneb 33–34 selgroolülist: 7 kaela-, 12 rinna- ja 5 nimmelülist (kõik vabalülid) ning 5 ristluuks liitunud ristluu- ja 4–5 õndra- ehk sabaluuks liitunud õndralülist.^[5]