Sepisraud

Sepisraud (ka separaud või pudeldusraud) on rauasulam, mille süsinikusisaldus on väga madal (alla 0,05%).

Sepisraud on sitke, sepistatav, deformeeritav ja kergesti sepiskeevitatav, kuid seda on keerulisem elektriliselt keevitada.

Laialdaselt kättesaadavaks sai sepisraud alles pärast 1800. aastat, muutudes lõpuks eelistatud materjaliks sildade, rööbaste, laevade ja hoonete ehituses kuniks 19. sajandi teises pooles töötati välja uued terase valmistamise meetodid (näiteks bessemerprotsess).^[1]

Sepisrauast on ehitatud näiteks Eiffeli torn (1889), sildadest näiteks Britannia sild (1850), Royal Albert Bridge (1859), Runcorni raudteesild (1868), Tay sild (1878), Severni raudteesild (1879) ja Garabit' viadukt (1884). Ka 19. sajandi esimeses pooles rajatud rippsildade kettkandurid valmistati sepisrauast (Menai rippsild, Conwy rippsild, Cliftoni rippsild, Schuylkilli kettsild, Széchenyi kettsild, Hammersmithi sild).