Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia

Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia (serbia keeles Српска академија наука и уметности / Srpska akademija nauka i umetnosti; akronüüm SANU) on Serbia teadusakadeemia, riigi tähtsaim teadusasutus.

Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia peahoone Belgradis

Akadeemia on Euroopa akadeemiate ühenduse ALLEA liige. See asutati 1886. aastal Belgradis Serbia Kuningliku Akadeemiana (Српска краљевска академија / Srpska kraljevska akademija)^[1].

Ajalugu

Akadeemia eelkäijad olid Serbia Õpetatud Selts ja Serbia keele- ja kirjanduse selts (Друштво српске словесности). Viimane asutati 1842. aastal ja tegutses kuni 27. jaanuarini 1864^[1], kui Serbia vürst Mihailo Obrenovići ukaasiga seltsi tegevus lõpetati. Sama aasta juulis asutati Serbia Õpetatud Selts, kuhu liitusid ka Serbia keele- ja kirjanduse seltsi endised liikmed. Konflikti tõttu Serbia haridusministriga õpetatud seltsi tegevus 13. mail 1886 peatati. 25. juulil 1887 lubati küll seltsil tegevust jätkata, kuid vahepeal, 1. novembril 1886, kuulutati parlamendi otsusega asutatuks Serbia Kuninglik Akadeemia. Esimesed 16 akadeemia liiget nimetas 5. aprillil 1887 kuningas Milan I Obrenović. Akadeemia esimeseks presidendiks valiti botaanik Josif Pančić (1887–1888).^[1] 1992. aastal, kui õpetatud selts oma tegevuse lõpetas, läks seltsi vara akadeemia valdusse ja seltsi liikmed said kuningliku akadeemia liikmeteks^[1]. 1947. aastast kannab akadeemia nime Serbia Teaduste Akadeemia ja 1960. aastast praegust nime.

Akadeemia liikmeskond

Akadeemia liige Josif Pančić, botaanik, kutsutud Serbia botaanika isaks

Seisuga mai 2017 kuulub akadeemia liikmeskonda 105 tegevliiget, 37 korrespondentliiget ja 113 välisliiget.^[2] Varem valiti akadeemiasse ka auliikmeid. Akadeemia liikmeskond on jagatud teadusvaldkondade alusel 8 osakonda:

• Matemaatika, füüsika ja geoteadused
• Keemia ja bioloogia
• Tehnikateadused
• Arstiteadus
• Keele- ja kirjandusteadus
• Sotsiaalteadused
• Ajalugu
• Kaunid kunstid ja muusika

Tegevliikmeid

• 1887 – Josif Pančić, botaanik, akadeemia esimene president
• 1887 – Stojan Novaković, ajaloolane ja diplomaat, Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia välisliige
• 1894 – Nikola Tesla, elektriinsener, füüsik ja leiutaja
• 1896 – Jovan Cvijić, geograaf ja etnoloog, Sorbonne'i audoktor
• 1897 – Mihailo Petrović, matemaatik ja leiutaja
• 1902 – Bogdan Gavrilović, matemaatik, füüsik ja filosoof, akadeemia president 1931–1937
• 1906 – Branislav Petronijević, filosoof, matemaatik ja paleontoloog
• 1912 – Mihajlo Pupin, füüsik ja keemik, USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige
• 1920 – Milutin Milanković, geofüüsik, ehitusinsener, klimatoloog, Milankovići hüpoteesi esitaja
• 1926 – Ivo Andrić, kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat
• 1974 – Ljubisav Rakić, arstiteadlane
• 1988 – Danilo Kiš, kirjanik ja tõlkija
• 1994 – Vlado Strugar, ajaloolane
• 1998 – Stevo Todorčević, matemaatik, Kanada Kuningliku Seltsi liige

Välisliikmeid

• 1959 – Ivan Vinogradov, Nõukogude Liidu matemaatik
• 1972 – René Cassin, prantsuse jurist, nobelist
• 1976 – Blaže Koneski, makedoonia lingvist ja kirjanik
• 1985 – C. N. R. Rao, India keemik
• 1988 – Sergei Novikov, vene matemaatik
• 1988 – Boris Podrecca, sloveeni päritolu Itaalia arhitekt
• 1988 – Jürgen Habermas, saksa sotsioloog ja filosoof
• 1991 – Konstantin Frolov, vene masinaehitusteadlane (suri 2007)
• 1991 – Halil İnalcık, türgi ajaloolane (suri 2016)
• 1994 – Jevgeni Tšazov, vene arstiteadlane
• 1994 – Vukan Vuchic, USA transpordiplaneerimise ekspert ja urbanist
• 1997 – Juri Oganesjan, Venemaa tuumafüüsik
• 2000 – Felix Unger, austria arstiteadlane
• 2000 – Svetlana Tolstaja, vene lingvist
• 2003 – Cvetan Grozdanov, makedoonia kunstiajaloolane
• 2003 – Francisco J. Ayala, USA bioloog ja filosoof
• 2003 – Julius Wess, Austria füüsik, supersümmeetria teooria edendaja (Wessi-Zumino-Witteni mudel)
• 2003 – Stanley B. Prusiner, USA neuroloog ja biokeemik, nobelist
• 2003 – Noam Chomsky, USA lingvist
• 2006 – André Berger, Belgia klimatoloog
• 2006 – Anton Zeilinger, austria kvantfüüsik
• 2006 – Paul Greengard, USA neuroteadlane
• 2006 – Igor Šafarevitš, Venemaa matemaatik
• 2009 – Torsten Wiesel, Rootsi neurofüsioloog, nobelist
• 2009 – Engelina Smirnova, vene kunstiajaloolane
• 2009 – Arvo Pärt, helilooja
• 2012 – Peter Handke, austria kirjanik
• 2012 – Valeri Kozlov, vene matemaatik ja mehaanikateadlane
• 2012 – Mihhail Ugrjumov, vene neurofüsioloog
• 2012 – Anatoli Turilov, vene ajaloolane ja slavist
• 2012 – Ivan Štraus, Bosnia arhitekt
• 2021 – Nikita Mihhalkov, vene filmirežissöör

Auliikmeid

• 1948 – Josip Broz Tito, Jugoslaavia president^[3]