Sisu SA-110
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Sisu SA-110 on Soome ettevõttes Sisu-Auto 1986. aastal valmistatud taktikalise veoauto prototüüp. Auto on neljarattaveoga ja osaliselt soomustatud. Toodeti ainult kuus prototüüpi.[3]
Masinat hakati konstrueerima Soome kaitseväe soovil, kes 1983. aasta aprillis avaldas soovi hankida Sisu-Autolt jalaväe transpordiks mõeldud kergeid taktikalisi veoautosid. Kaitsejõud plaanisid osta 1000 sellist sõidukit. Sisu-Auto andis kaitseväele 1986. aasta lõpus prototüübi katsetamiseks.[3]
Remove ads
Tehnilisi andmeid
Sisu-Auto andis valida kahe mootori Deutz BF 6 L 913-e ja Valmet 411 DSJ-i vahel.[3] Viimast neist kasutati nelja masina jõuallikana.[1] Käigukast on ZF-S5-35/2, mis on ühendatud Sisu enda konstrueeritud reduktoriga. Autos on portaalteljed ja ketaspidurid. Rehvirõhku saab reguleerida kabiinist.[3]
Erinevalt Masist on autol jäik raam ja rataste suur liikuvus tagatakse vedrustusega. Esisillal on keerdvedrud ja tagateljel paraboollehtvedrud.[3].
Kastis on ruumi 24 inimesele. Masinale minek ja jalastumine toimib tagumise ja külgmiste luukide kaudu.[3]
Remove ads
Omadused
Katsetel hinnati auto maastikuläbivus väga heaks ja seda peeti lausa parimaks turul saada olevate veokite seas. Mootor käivitus -25 °C pakasega. Auto läbis 60 cm paksust lund ja 75–85 cm sügavusi veetakistusi probleemideta. Auto suutis ilma raskusteta üles ronida 30 kraadise tõusunurgaga mäekallakust ja kuni 25° tõusunurgaga kruusahunnikust.[3] Väga hea maastikuläbivuse tõttu hakati seda "Unimogi tapjaks" hüüdma.[2]
Puudujääkideks peeti mootori liiga väikest võimsust, madalat pöördemomenti ja liiga kõrget mürataset: kõige kõrgem mõõdetud tulemus oli kabiinis 88 dB. Pöörderaadus oli 9,4 meetri ja seda peeti liiga suureks. Kolmanda ja neljanda käiku ülekandearve ei peetud rahuldavaks.[3]
Üks põhjus, miks SA-110-t tootma ei hakatud, oli kõrge hind. See maksis umbes 85% Masi ja pool Pasi hinnast.[3]
Remove ads
Allikad
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads