Skaleeritavus

Skaleeritavus (inglise keeles scalability) on süsteemi, mudeli, funktsiooni omadus tulla toime suurenenud töökoormusega. ^[1]

See on põhimõte, et süsteem peab olema laiendatav (või taandatav) nii, et antud vajadused saaksid võimalikult optimaalselt rahuldatud. ^[2]

Skaleeritavuse näiteid:

• kui hästi riistvarasüsteem toimib kasutajate arvu suurenemisel;
• kui hästi tuleb toime andmebaas suurenenud päringute arvu korral;

• kui hästi töötab operatsioonisüsteem erinevate riistvaraliikide korral. ^[3]

Horisontaalne ja vertikaalne skaleeritavus

Meetodid ressursside lisamiseks konkreetsetes rakendustes, süsteemides jmt.

• Horisontaalne skaleeritavus – eraldatakse eraldi sõlmed süsteemi eri kihtide jaoks. ^[4]

Näiteks veebiserveri süsteemi kolmekordsel laiendamisel võivad süsteemi arhitektid klastrisse seadistada sadu väikseid arvuteid, et saavutada nende koondvõimsust, mis ületab sageli ühe traditsioonilise protsessoriga arvuti võimsuse. ^[5]

• Vertikaalne skaleeritavus – eraldatakse eraldi sõlmed süsteemi eri kihtide jaoks ^[4], füüsiliste ressursside (protsessori võimsus, mälumaht) suurendamine.

Näiteks CPU-de või mälu lisamine ühele arvutile.^[5]