Slaavi keeled

Slaavi keeled on rühm indoeuroopa keelkonna keeli, mida kõneleb umbes 265 miljonit inimest.

Slaavi keeled

Slaavi ühiskeel oli olemas umbes 1500 aastat tagasi. Vanimad kirjalikud mälestised on vanaslaavikeelsed ning pärinevad 10. ja 11. sajandist.

Läbi lingvistilise rekonstruktsiooni on leitud, et umbes 100 pKr toimus slaavi keelte jagunemine ida-, lääne- ja lõunaslaavi keelteks. Edasine intensiivsem harunemine algas umbes 500 pKr, mis kattub slaavi kultuurilise ekspansiooniga Euroopas. Samas on geneetiliste andmete analüüsi kaudu leitud, et slaavi keelte põhiliseks levikumehhanismiks oli kultuuriline edasikandumine ja mitte nii väga füüsiline inimeste vahetumine eri piirkondades.^[1]

Jaotus

Slaavi keeled jaotuvad kolmeks alarühmaks:

• idaslaavi keeled
  • russiini keel
  • vanavalgevene keel
  • vanavene keel
  • vene keel
  • ukraina keel
  • valgevene keel
• lääneslaavi keeled^[2]
  • alamsorbi keel
  • kašuubi keel
  • † polaabi keel
  • poola keel
  • sileesia keel
  • slovaki keel
  • tšehhi keel
  • ülemsorbi keel
• lõunaslaavi keeled
  • kaguslaavi keeled
    • bulgaaria keel
    • kirikuslaavi keel
    • makedoonia keel
  • edelaslaavi keeled
    • kesklõunaslaavi keeled (serbia-horvaadi keel(ed))
      • bosnia keel
      • horvaadi keel
      • serbia keel
    • sloveeni keel

Vaata ka

• Slavistika
• Interslaavi keel