Strokirch

Strokirch (Liivimaal kasutusel nimekuju Strohkirch) on Lübeckist pärit Rootsi ja Liivimaa aadlisuguvõsa.

Strokirchi suguvõsa aadlivapp

Ajalugu

Perekonna kohta on esimesi teateid 1316. aastast, mil on mainitud Lübecki bürgerit Johannes Strokerkenit (suri enne 1351). Tema järeltulija Michael Strokerk (maeti 1651) siirdus Lübeckist XVII sajandi algupoolel elama Rootsi.^[1] Tema neli poega said aastatel 1684, 1686 ja 1691 aadlitiitli ja introdutseeriti Rootsi rüütelkonda.^[2] Ooberst Johan Anders von Strokirch (1683−1761) sai 1756. aastal vabahärra tiitli, kuid tema liin kustus juba 1789. aastal.^[3] 1815. aastal tõsteti vabahärraks Svea õuekohtu president Henning Adolf von Strokirch (1757−1826); see perekonnaharu katkes tema poja surmaga 1841. aastal.^[4]

1684. aastal aadeltatud Liivimaa ökonoomiaasehaldur Michael von Strokirch (1649−1723) oli Liivimaa liini rajaja. Tema poeg Ludwig Johann von Stohkirch (1707−enne 1752) võeti Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse.^[5] Liin kustus 1825. aastal major Gustav Wilhelm von Strohkirchi (1747−1825) surmaga.^[6]

Hans Strokerkeni (suri pärast 1620) järeltulijatest põlvnes XVII sajandi algul samuti Rootsi rännanud perekonnaharu, mis kannab Rootsis nime Strokirk.^[1]

Suguvõsa liikmeid

• Michael von Strokirch (1649−1723), Liivimaa ökonoomiaasehaldur
• Vabahärra Henning Adolf von Strokirch (1757−1826), õigusteaduse doktor, Svea õuekohtu president (1810−1826)

Strokirchide mõisavaldused

• Liivimaa kubermangu läti distrikt:
  • Auciems (Autzeem) (1779−1805), Aumeisteri (Serbigal) (1727−pärast 1737), Košķele (Ostrominsky) (u 1688−pärast 1722), Labrenči (Labrentz) (1781−?), Loberģi (Blumbergshof) (u 1690−XVIII sajand)