Suure-Kõpu mõis

Suure-Kõpu mõis (saksa keeles Groß-Köppo) oli mõis Kõpu kihelkonnas Viljandimaal.

See artikkel on Suure-Kõpu mõisast; Kõpu kihelkonnas oli ka Väike-Kõpu mõis; Kõpu kihelkonnas oli ka Kõpu kirikumõis; Reigi kihelkonnas oli Kõpu mõis (Reigi); Tõstamaa kihelkonnas Kõpu mõis (Tõstamaa).

---

Suure-Kõpu mõisa peahoone

Ajalugu

Suure-Kõpu mõisa peahoone tagumine külg

Varasemad teated Kõpu mõisast pärinevad 1487. aastast. 1800. aastal eraldati mõisa põhjapoolsed maad iseseisvaks Väike-Kõpu mõisaks, vana mõisat hakati kutsuma Suure-Kõpuks.

1823. aastast kuni maareformini kuulus von Strykide suguvõsale.^[1] 1919. aastal kuulus mõis Alfred von Stryki pärijatele.

Mõisale kuulus 10 861,12 ha müümata mõisamaad, 1021,9 ha müüdud mõisamaad, 6938,51 ha müüdud talumaad, Supsi metskond, Solu veski, Metsküla, Taki ja Tipo küla, 21 müüdud mõisamaaühikut, 92 talu.

Mõisas tegutseb alates 1921. aastast kool. Suure-Kõpu kool osales Euroopa Majanduspiirkonna mõisakoolide programmis,^[2] mille käigus hoone renoveeriti ja avati interjööridest leitud väärtuslikud seinamaalingud.

Mõisas korraldatakse konverentse (näiteks "Turism looduskaitsealadel").^[3]

Arhitektuur

Suure-Kõpu mõisa peahoone sarnaneb väga Kuremaa mõisa peahoonega ja tänapäevaks hävinud Vesneri mõisaga.^[4]

Mõisa peahoone renoveerimine 2008. aastal

Praeguse mõisahoone ehitus Emil Julius Straussi projekti järgi algas 1830. aastate teisel poolel ning hoone valmis pärast pikemat pausi alles 1847. aastal. Juurdeehitusi tehti veel ka 19. sajandi lõpus – näiteks ehitati algselt ühekorruselised galeriid kahekorruselisteks ja lisati rõdud.^[5]

Abihooneid ei ole seotud härrastemajaga kokku samasse ansamblisse, vaid need on paigutatud mõisa kaguküljele. Enamik abihoonetest on 19. sajandist, valitsejamaja aga veel 18. sajandi lõpust.^[6]

Suure-Kõpu mõis on hilisklassitsistlik kahekorruseline mõisahoone madala kelpkatusega. Sokliosa on klombitud maakividest. Eksterjööri hallikassinine värvilahendus valgete detailidega vastab algsele viimistlusplaanile.^[1]

Fassaadilahendus on sümmeetriline: jaguneb massiivseks keskrisaliidiks ja äärtes eenduvateks ja kitsamateks külgrisaliitideks.^[7] Kesk-ja külgrisaliite katavad lamedad kolmnurkfrontoonid, keskfrontooni ümbritseb hammaskarniis. Viiluväljal on segmentaken kiirtekujulise raamistusega. Fassaadi keskrisaliiti kaunistavad läbi kahe korruse neli joonia pilastrit, paraadukse ees on neli lihtsat neljatahulist piilarit, mis kannavad terrassi katust. Peaportaali ees on paraadtrepp.

Risaliite ühendavad omavahel galeriid, mis on praeguseks kahekorruseliseks muudetud. Esimese korruse nurgalahendused on kaunistatud nurgaketiga. Fassaadi risaliitidevahelisel pinnal on teisel korrusel mõlemal pool sepisvõrega rõdud, mida toestavad voluutkonsoolid.

Kõikide risaliitide teise korruse akende all on liigendatud pinnad kuni korrustevahelise vööni, mille tahvlisel ehismotiivina kasutatud sõõrjat kujundit.^[7] Aknad on kõik kas kuue- või kolmeruudulised ja paiknevad rütmiliselt.

Hoone tagafassaad kordab suuremalt jaolt esifassaadi lahendust: on samuti hammaslõikega kaunistatud keskrisaliit ja külgmised risaliidid, mis eenduvad peafassaadiga võrreldes mõnevõrra vähem. Tagafassaadil on samadel kohtadel rõdud.^[7] Külgi kaunistavad tagasihoidlikumas vormis kaheks jaotatud pilastrid ja petikorvandid.

Mõisa kalmistu

Kalmistu jääb mõisa südamest linnulennult 1,2 km kaugusele lõunasse.

Pildid

• 
• 
• 
• 
•