Vesneri mõis

Vesneri mõis (saksa keeles Wesslershof, varem Lauenhof, Lawen^[1]) oli rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal^[2]. Tänapäeval jäävad mõisakompleksi jäänused Tartu maakonna Tartu valla Vesneri küla^[küsitav] territooriumile.

Ajalugu

Mõisat on esimest korda mainitud 16. sajandi keskel, kui selle omanik oli Marccus Vesler^[2]. Poola valitsusajal andis Poola kuningas Zygmunt III Waza mõisa^[3] Tartu Jaani koguduse saksa pastor Christian Schrapferile. 1753. aastal müüdi Wesleri 20.300 rubla eest sillakohtunikule Wrangelile. 1808. aastal ostis Augusta Sidonia von Schultzi varade oksjonilt, Vesneri 58 100 hõberubla ja Haava 24 600 hõberubla eest Otto von Oettingen. 1842. aastal müüsid Henriette von Oettingeni pärijad Vesneri ja Haava mõisa Heinrich von Strykile. Heinrich von Stryki (1793–1862) surma järel läksid Vesneri ja Haava mõisad pärimise korras tema laste ühisomandisse ja 1864. aasta pärandavara jagamise lepinguga Robert Otto von Stryki (1837–1873) ainuomandisse. Vesneri ja Haava mõis liideti 1867. aastal. Robert Otto Ludwig von Stryki surma järel läks Vesneri-Haava mõis tema pärijate ühisomandisse ja 1897. aastal Ernst von Stryki ainuomandisse^[4].

Vesleri järgi sai mõis ka nime^[2]. 16. sajandi lõpust ja 17. sajandi algusest on teada mõisa nimena kõrvuti varasema Wesseler ja Lawen. Kasutusele jäi uus nimi: Weszlershoff (1681), Wesnershof ja Weslershof (1782). Mõlemad variandid olid veel 19. sajandil käibel: Wefinershof (1840), Weslershof (1900), Vesneri (1782, 1900)^[1].

Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta mõisate võõrandamist oli Ernst Oskar Heinrich von Stryk^[2].