Noblessneri laevatehas

Noblessneri laevatehas oli 1913. aastal Tallinnas Kalamajas Tööstuse tänava ja mere vahelisel alal asutatud tööstusettevõte, mille algne põhitegevus oli allveelaevade ehitus ja hooldus.

See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2010)

Quick facts AS Noblessner vene keeles Акционерное общество Ноблесснер, Asutatud ...

AS Noblessner vene keeles Акционерное общество Ноблесснер
Asutatud	1913
Asutajad	Emanuel Nobel ja Gustav Lessner
Peakorter	Tallinn
Valdkonnad	algselt allveelaevade ehitus

Aja jooksul on laevaehitustehas kandnud ka nimesid AS Peetri Laevaehitustehas, Peetri tehas, Sõjalaevastiku tehas nr 7, 7. (sõja)tehas, Meretehas nr 7 ja pärast Eesti iseseisvuse taastamist Tallinna Meretehas.

Thumb — Noblessneri sadam ja pildi ülaosas Lennusadam

Remove ads

Eellugu

Tallinnas rajati 1910. aastatel neli uut laevatehast. Erakapitalil põhinesid neist kolm – Kopli poolsaare lõunaküljel Bekkeri ja poolsaare tipus Vene-Balti laevatehas, Kalamajas oli Noblessneri tehas.

1912. aastal moodustasid kaks Peterburi ettevõtet – Ludvig Nobeli Diislid, mille juht oli Venemaa suurärimehe Ludvig Nobeli (dünamiidi leiutaja Alfred Nobeli vend) poeg Emanuel Nobel ja Gustav Lessner (torpeedoseadmed) – Tallinnas, Peterburi Arveldus- ja Laenupanga^[1] krediteerimisel firma allveelaevade ehitamiseks. Peterburi Arveldus- ja Laenupanga ning ka Peterburi suurettevõtete (Lessner, Treugolnik, Nobel & Lessner) juhatusse kuulunud Mihhail Plotnikovi^[2] eestvedamisel meelitati suurema palgaga uude tehasesse üle ka Peterburis asunud Balti Laevaehituse ja Mehaanikatehasest väärtuslikumad spetsialistid: allveelaevade peakonstruktor Ivan Bubnov ja laevaehitustehase peainseneriks esimese vend Grigori Bubnov ning hulk Peterburi tehase joonestajaid ja eriti kogenud meistreid (kokku 38 kõrge kvalifikatsiooniga töötajat).

Remove ads

Allveelaevad

1912. aastal võeti vastu Venemaa sõjalaevastiku arenguprogamm (Программа усиленнаго судостроенiя), mille järgi kavatseti ehitada senise Morž-klassi kuuluvat 18 allveelaeva. Riigipoolse tellimuse 12 allveelaeva ehitamiseks sai äsja asutatud Noblessneri laevatehas, 6 allveelaeva telliti Peterburis asunud Balti Laevaehituse ja Mehaanikatehaselt. Uusi allveelaevu aga muudeti nii palju, et neid loeti nüüd uueks laevaklassiks Morž-2 ja see sai uue laevaklassi nime Bars-1 klass.

18. augustil 1915 kirjutasid Venemaa Keisririigi Mereministeeriumi ja AS Noblessneri esindajad Mihhail Plotnikov ja N. Karpov alla viie Holland-tüüpi allveelaeva tarnimisele, mille osad valmistati USA-s ja oleks monteeritud lõplikult kokku Tallinnas.^[3] Kuna Noblessneri (siis juba nimega Peetsi tehas) oli hõivatud Bars-1 klassi allveelaevade tootmisega, tehti AG-klassi allveelaevad Petrogradis.

Aastatel 1914–1917 ehitati Peetri tehases viis Bars-1 tüüpi allveelaeva^[4], neist Rõss (Рысь), Jaguar (Ягуаръ), Leopard (Леопардъ) algselt Läänemere laevastikule, Tur (Туръ) ja Jaz (Язь) algselt Vaikse ookeani laevastikule. Neist Jaz ei saanud Tallinnas täielikult valmis, peaaegu valminuna ja ujuva pukseeriti ta Petrogradi, kus tema ehitust kunagi ei lõpetatudki.

Tehase ehitati osaliselt ja remonditi hulgaliselt ka muid allveelaevu (nt lõpetati Tallinnas mujal valmistud allveelaevade Tigr (Тигръ), Lvitsa (Львица), Pantera (Пантера) ja Kuguar (Кугуаръ) koostamine), samuti remonditi pealveelaevu. Naabruses asunud Volta tehases, mis kuulus Peetri tehasega samasse konsortsiumi, valmistati ehitatavatele allveelaevadele kogu elektriseadmestik.

1916. aastal sai Vene-Balti Laevatehas tellimuse 10 suure allveelaeva B-1 ehitamiseks.^[5] Osa materjali jõuti tuua kohale, kuid allveelaevad jäid ehitamata. Allesjäänud materjalist ehitati Peetri tehases 1920. aastate algul kolm teraskerega mootorpurjekat: Läänemaa, Harjumaa ja Virumaa.

Remove ads

Laevatehase ehitised

Lühikese ajaga ehitati välja laevatehase peahoone^[6], inseneride elumaja koos kõrvalhoonetega^[7] ning tootmishooned: laevaehituskoda, musta metalli valukoda, värvilise metalli valukoda^[8], koostekoda, akumulaatorikoda^[9], elektrijaam koos katlamajaga^[10], veevarustussüsteem koos veetorn-elamuga^[11], Tööstuse tänava-poolne juugendlike betoonpostidega metallvarbaed^[12] ja pealadu.

Tehase alal oli veel tehase enda nii kitsa- kui ka laiarööpmeline raudteevõrk, slipp koos vankri ja masinajaamaga, slipi muulid^[13], laevade transpordiväljak koos masinajaamaga, staaplid (osa staapleid olid kaetud kerge teras-presenttarindiga, nii et moodustusid ellingud).

Lisaks algselt kavandatule ehitati hiljem veel juurde kolm suurt hoonet (neist üks on tänaseks lammutatud, teine on mahajäetud ja kolmandas on Kai Kunstikeskus), mille algne otstarve pole teada.

Probleem ehitiste tänapäevaste nimetustega

Kui 1997. aastal võeti laevatehase ehitisi muinsuskaitse all, nimetati need Nõukogude-aegsete vene keelest tõlgitud nimetustega ja lisati lihtsalt ette 'Noblessneri'. Seega ei vasta praegu kultuurimälestiste registris olevate ehitiste nimetused nende algsele otstarbele ega ka algsetele venekeelsetele nimetustele.

Nt algne koostekoda on tänapäeval kultuurimälestiste registris mälestis nr 8609 Nõukogude ajast pärit otstarbe ja nimega "Noblessneri laevatehase ladu, 1914-1915".^[14] Samal ajal on algne pealadu praegu kultuurimälestiste registris mälestis nr 8603 Nõukogude ajast pärit otstarbe ja nimega "Noblessneri laevatehase koostetsehh, 1914-1915".^[15]

Remove ads

A/S Peetri Tehas

Noblessneri Laevatehas nimetati 1915. aastal ümber Peetri Laevatehaseks^[16] (АО "Петровская верфь") (alates 14. novembrist 1916), pärast Eesti iseseisvumist jätkas tehas laevaehitust ning seal ehitati Eesti mootorpurjekad Läänemaa, Harjumaa ja Virumaa. Peetri tehas pankrotistus 1925. aastal ning selle omandas Eesti Pank kui suurim võlausaldaja. Aktsiaseltsi kinnisvara avalikul oksjonil omandanud Eesti Pank nimetas ettevõtte ümber Riigi Laeva- ja Mehaanika Tehaseks. Tehast ei käivitatud ning selle varad müüdi maha.

Osa omaaegse sõjatehase hooneid renditi erinevatele ettevõtetele, sealhulgas ka laoruumideks. Suurim ettevõte oli Oskar Kilgase tekstiilivabrik, mis hõlmas terve tehaseraudteest lõuna poole jääva ala.

Remove ads

Nõukogude Läänemere laevastiku remondibaas

Pärast 1940. aasta juunipööret ja Eesti okupeerimist anti Peetri tehas koos Arsenaliga NSV Liidu mereväe Punalipulise Balti laevastiku remondibaasiks ning allutati Läänemere laevastiku suurtükiväe ülemale.^[17] Baasi ülesandeks sai Läänemere laevastiku ja Läänemere rajooni rannikukaitse rannikusuurtükkide remont ja hooldus.

7. tehas

1944. aastal (22. septembrist 1944 kuni 17. maini 1951) sai tehasest NSV Liidu mereväe Tallinna Meretehas (Таллиннский морской завод ВМФ СССР), kus 50 aasta jooksul tehti Nõukogude mereväe ujuvbaaside, patrull-laevade, soomustatud torpeedokaatrite, allveetõrjelaevade, puksiiride ning piirivalvelaevade ja muude laevade remonti ja ümberehitusi.

Laevatehas kandis 17. maist 1951 kuni 1. juulini 1968 nime NSV Liidu mereväe Meretehas nr 7 (Морской завод №7 ВМФ СССР) ja 1. juulist 1968 kuni 26. juulini 1992 nime NSV Liidu mereväe 7. laevaehitustehas (7 судоремонтный завод ВМФ СССР, СРЗ–7).^[18]

1955. aastal alustas tehas uuesti laevaehitust, enamasti tehti neid Nõukogude mereväele: miini- ja torpeedo- ning vahilaevu, (морские артиллерийские плавучие щиты), ujuvdokke, iseliikuvaid pargaseid ja laevavarustust. Lisatööna tehti Meretehases tsiviillaevade remonti, nt remonditi vaalapüügilaevu ja mitut tüüpi kalatraalereid.

Aastatel 1986–1996 seisis Meretehase staaplil ka purjelaev Vega, mille remonti seal ei lõpetatudki.

Remove ads

Tallinna Meretehas

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist sai tehase nimeks Tallinna Meretehas. Seal ehitati Eesti Piirivalveametile patrull-laev Pikker ja remonditi ka allveelaeva Lembit enne selle üleandmist Eesti Meremuuseumile.^[viide?]

Pärast Tallinna Meretehase pankrotti 2001. aastal^[19] kuulub tehas BLRT Grupile ning tehase territooriumil ehitatakse Noblessneri elamukvartalit. Sellega seoses nimetati 2013. aastal ka Peetri sadam ümber Noblessneri sadamaks.

Remove ads