Tapa rajoon

Tapa rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1962.

Eesti NSV 1949. aastal

Tapa rajoon
Pindala: 1278 km²
Keskus: Tapa linn

Tapa rajoon moodustati 1950. aastal seoses maakondade likvideerimisega Virumaa ja Järvamaa 6 valla 17 külanõukogust. Rajooni keskus oli Tapa linn.

Aastatel 1952–1953 kuulus Tapa rajoon Tallinna oblasti koosseisu.

Tapa rajooni haldusasutuseks oli Tapa Rajooni TSN Täitevkomitee, mille esimees oli aastatel 1953–1957^[1] Ivan Suija.^[2]

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega likvideeriti Tapa rajoon ning Tapa Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu. Endise Tapa rajooni territoorium liideti Paide rajooniga^[3] 1. aprillil 1962, kuid juba 21. detsembril 1962 viidi Kadrina, Saksi ja Vohnja külanõukogu üle Rakvere rajooni ning Aegviidu alev ja Aegviidu külanõukogu Harju rajooni koosseisu. 1964. aastal viidi Paide rajoonist Rakvere rajooni üle ka Tapa linn.

EKP Tapa Rajoonikomitee ja Tapa Rajooni TSN häälekandja (ajaleht), mis ilmus aastail 1951–1962, oli Edasi Kommunismile.

Külanõukogud

• Aegviidu külanõukogu (1945–1962)
• Albu külanõukogu (1954–1962)
• Ambla külanõukogu (1945–1962)
• Aravete külanõukogu (1945–1962)
• Arbavere külanõukogu (1945–1954)
• Aru külanõukogu (1945–1954)
• Jäneda külanõukogu (1945–1962)
• Järva-Madise külanõukogu (1945–1954)
• Kadrina külanõukogu (1954–1962)
• Kruusimäe-Kadapiku külanõukogu (1945–1954)
• Lehtse külanõukogu (1945–1962)
• Neeruti külanõukogu (1945–1954)
• Pakito-Sorgi külanõukogu (1945–1954)
• Peedu külanõukogu (1945–1954)
• Põima külanõukogu (1954–1960)
• Roosna külanõukogu (1945–1954)
• Saksi külanõukogu (1945–1962)
• Tapa külanõukogu (1945–1954)
• Udriku-Tuha külanõukogu (1945–1954)
• Vohnja külanõukogu (1945–1962)