Tartu Ülikool
Tartus tegutsev ülikool From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Tartu Ülikool (lühend TÜ; ladina keeles Universitas Tartuensis) on avalik-õiguslik teadusülikool Tartus, mis on Eesti rahvusülikool.
| See artikkel räägib ülikoolist; ajalehe kohta vaata artiklit Universitas Tartuensis; korvpalliklubi kohta vaata Tartu Ülikool (korvpalliklubi); lühendi "TÜ" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge TÜ (täpsustus). |
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2025) |


1632. aastal avatud ülikooli algsed nimed oli Academia Gustaviana (selle asutaja, Rootsi kuningas Gustav II Adolfi järgi) või Academia Dorpatensis (asukoha järgi). Ülikooli ajaloos on olnud mitu tegevuse katkemist ja nimemuutust. Eestikeelse ülikoolina ja eestikeelse nimega Tartu Ülikool alustas tööd 1919. aastal.
Tänapäeval koosneb Tartu Ülikooli akadeemiline struktuur neljast suurest valdkonnast: humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, sotsiaalteaduste valdkond, meditsiiniteaduste valdkond ning loodus- ja täppisteaduste valdkond. Valdkondade koosseisus on 32 struktuuriüksust, mida nimetatakse instituutideks ja kolledžiteks.
Ülikoolis on üle 140 õppekava, õpib üle 13 600 üliõpilase ja töötab üle 3600 töötaja. Tartu Ülikoolil on ligi 100 000 vilistlast üle maailma.[3] Alates 2018. aastast on ülikooli rektor professor Toomas Asser.
Tartu Ülikool on 15 teadusvaldkonnas maailma 1% viidatuimate ülikoolide ja teadusasutuste seas. Üle 80 TÜ teadlase kuulub 1% maailma enim viidatud teadlaste hulka (ISI Web of Science).[4] Ühe 2017. aastal ilmunud maailma ülikoolide pingerea järgi tõusis TÜ 314. kohale ehk maailma parima 1,2% ülikooli hulka.[5] TÜ teadlased on avaldanud üle poole Eesti teaduspublikatsioonidest (neid on ETIS-e andmeil u 34 000, sh ISI Web of Science'i andmebaasis üle 7500). Tartu Ülikoolis kaitstakse ka üle poole Eesti doktoritöödest (u 120 doktoritööd aastas).
Remove ads
Juhtimine
Pikemalt artiklites Tartu ülikooli rektor, Tartu Ülikooli nõukogu ja Tartu Ülikooli senat
Aastast 2012 on ülikooli juhtorganid nõukogu ja senat.
Nõukogu on ülikooli kõrgeim otsustuskogu, mis vastutab ülikooli pikaajalise arengu eest ja tagab ülikooli eesmärkide täitmise. Nõukogu koosneb 11 liikmest, kelle nimetavad ülikooli senat, Eesti Teaduste Akadeemia ning haridus- ja teadusminister.[6] Alates 30. detsembrist 2021 kuuluvad Tartu Ülikooli nõukokku Arto Aas, Heidi Kakko, Marja Makarow, Ants Nõmper, Ruth Oltjer, Elmer Sterken, Jaan Eha, Birute Klaas-Lang, Tuul Sepp, Martin Aleksander Noorkõiv ja Urmas Varblane.[7]
Senat on akadeemiline otsustuskogu, kes vastutab Tartu ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse eest. Senatisse kuuluvad rektor senati esimehena ja kuni 21 liiget, kelle valib ülikooli liikmeskond ning kellest vähemalt 1/5 moodustavad üliõpilased.[6] Nende seas on ülikooli töötajate valitud neli esindajat (üks igast neljast valdkonnast) ning TÜ üliõpilasesinduse valitud üliõpilaste esindajad.[8]
1. augustist 2023 on teist ametiaega Tartu ülikooli rektor neurokirurgia professor Toomas Asser. Rektoraadis on ka õppeprorektor Aune Valk, teadusprorektor Mari Moora, arendusprorektor Tõnu Esko, akadeemiline sekretär Tõnis Karki, kantsler Kstina Noormets ja finantsjuht Kalle Hein.[9] Alates 1. jaanuarist 2024 on dekaanid Anti Selart, Margit Keller, Külli Kingo ja Leho Ainsaar.
Remove ads
Struktuur
Ülikooli akadeemilise struktuuri moodustavad neli valdkonda, nendesse koonduvad instituudid ja kolledžid ning valdkonnavälised ülikooli asutused. Ülikooli tugiüksuste hulka kuulub 16 osakonda.[10]
Samuti kuuluvad ülikooli struktuuri asutustena Tartu Ülikooli raamatukogu, Tartu Ülikooli muuseum, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed ning Tartu Ülikooli teaduskool.
Tartu Ülikooli Türi Kolledž suleti 2011. aastal.
2020. aastal valminud õppe- ja teaduskeskuses Delta asuvad arvutiteaduse instituut, matemaatika ja statistika instituut, majandusteaduskond jt TÜ üksused.[11]
Remove ads
Ajalugu
Pikemalt artiklis Tartu Ülikooli ajalugu

Traditsiooniliselt liigitatakse Tartu ülikooli ajalugu järgmiselt:
- 1632–1665 Academia Gustaviana: Rootsi võimu aluse ülikooli esimene periood (ladina ülikool)
- 1690–1710 Academia Gustavo-Carolina: Rootsi võimu aluse ülikooli teine periood (alates 1699. aastast Pärnus)
- 1802–1918 Kaiserliche Universität zu Dorpat (saksa ülikool)
- 1893–1918 Kaiserliche Universität Jurjew (venestusaegne ülikool, üleminek vene õppekeelele)
- 1918 Landesuniversität Dorpat
- 1918–1940 Eesti Vabariigi Tartu Ülikool
- 1941–1944 Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool
- 1940–1941 ja 1944–1989 Tartu Riiklik Ülikool Nõukogude võimu all
- 1989–praeguseni Tartu Ülikool iseseisvuse taastamise ajal ja järel
Rahvusvaheline koostöö
Ülikooli strateegilised partnerid on Euroopa tunnustatud teadusülikoolide võrgustikud ning Aasia ja Põhja-Ameerika kõrgetasemelised teadusülikoolid, kellega tehtav koostöö põhineb tippkompetentsil ja vastastikustel teaduskontaktidel.[12]
Enlight on 2020. aastal loodud Euroopa ülikoolide võrgustik, mis edendab kõrghariduse ümberkujundamise kaudu õiglast elukvaliteeti, kestlikkust ja avatust maailmale. Võrgustiku moodustavad kümme klassikalist teadusülikooli.[13]
2003. aastast kuulub ülikool Coimbra gruppi,[14] mis koosneb 41 Euroopa ülikoolist.[15] 2006. aastast kuulub ta ka Utrechti võrgustikku,[16] kus on 31 Euroopa ülikooli.[17]
2016. aastal loodud Euroopa juhtivate teadusülikoolide võrgustikus The Guild (ingl k The Guild of European Research Intensive Universities) on Tartu Ülikool üks 14 asutajaliikmest. Tänaseks on selle ühenduse liikmeks valitud vaid 23 ülikooli.
LERU-CE7 algatus on Euroopa juhtivate teadusülikoolide võrgustiku LERU (The League of European Research Universities) ja seitsme Kesk-Euroopa ülikooli partnerlusprogramm, mille eesmärk on mõjutada kõrgharidus- ja teaduspoliitikat Euroopas.[18]
Tartu Ülikool on sõlminud üleülikoolilised koostöölepingud 66 partnerülikooliga 26 riigis.[19]
2025. aasta mai seisuga on TÜ liikmetega seotud 61 ülikooli spin-off ettevõtet.
Remove ads
Tunnustus
Viimaseil aastail[millal?] on Tartu Ülikool maailma ülikoolide kahes mainekamas pingereas (QS World University Rankings ja Times Higher Education World University Rankings) püsinud esimese 300 seas, kuuludes Baltimaade ainsa ülikoolina 1% maailma parimate ülikoolide hulka.
Tartu Ülikool oli 2018. aastal esikohal ajakirjas Times Higher Education avaldatud nn uue Euroopa ülikoolide eripingereas (The New Europe Ranking), mis koosnes 53 parimast ülikoolist 13 riigist, mis on Euroopa Liiduga ühinenud pärast 2004. aastat.[20]
Remove ads
Pilte
- Tartu ülikooli peahoone 2019. aastal jõulutuledega ehituna
- Tartu Ülikooli kunstimuuseumi sinine saal
- Tartu ülikooli lõpetamine, 2017
Vilistlased
Tartu Ülikoolil on ligikaudu 100 000 vilistlast.[21]
Sport
Tartu Ülikooli juures tegutseb Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi, kellele kuulub Tartu Ülikooli spordihoone.[22]
Vaata ka
- Tartu Ülikooli rektorite loend
- Tartu Ülikooli teenetemärgid
- Tartu Ülikooli audoktorite loend
- Tartu Ülikooli teaduslike stipendiaatide loend (1937)
- Tartu Ülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituut
- Tartu Ülikooli vabade kunstide professor
- Tartu Ülikooli Kirjastus
- Akadeemiline organisatsioon
- Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor
- Tartu Ülikooli arhitekt
- Tartu Ülikooli arvutuskeskus
- Rahvusvaheliste Suhete Ring
- Tartu Ülikooli sümfooniaorkester
- Tartu Ülikooli Sihtasutus
- Mathias Wühneri kapital
- Tartu Ülikooli orientalistikakeskus
- Tartu Ülikooli ideelabor
- Tartu Ülikooli arvutusliku neuroteaduse uurimisgrupp
- Professor Talis Bachmanni labor
- Tartu Ülikooli maaliosakond
- Tartu Ülikooli Raefond
- TRÜ sotsioloogia laboratoorium
- Tartu Ülikooli Isikkonna Kehalise Kasvatuse Ühing
- Tartu Ülikooli õppejõudude ja ametnike loend (1937)
- Tartu Ülikooli õppejõudude loend (1937)
- Tartu Riikliku Ülikooli koosseis 1961
- Tartu Riikliku Ülikooli koosseis 1966
- Tartu Riikliku Ülikooli koosseis 1968
- Tartu Riikliku Ülikooli koosseis 1982
- Tartu Ülikooli koosseis 1997/1998
- Tartu Ülikooli seitsmenda samba fond
Viited
Kirjandus
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads