Tartu Ülikooli muuseum
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Tartu Ülikooli muuseum on 1803. aastast tegutsev muuseum, mis keskendub ülikooli ajaloo ja teadusloo säilitamisele, eksponeerimisele ja uurimisele.
![]() | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2008) |
![]() | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |

Tartu Ülikooli muuseumid said alguse ülikooli taasavamisest Tartus 1802. aastal, kui ülikooli põhikirjas ja eelarves nähti ette õppekabinetid ja -kollektsioonid. Esimesena kasutati muuseumi nimetust 18. aprillil 1803 loodud Tartu Ülikooli kunstimuuseumi kohta.
Teadusloolise vanavara koondamiseks loodi 6. detsembril 1976. aastal rektori käskkirjaga Tartu Ülikooli ajaloo muuseum. 1979. aastal eraldati muuseumile neli ruumi ülikooli peahoone keldrikorrusel ning 1981. aastast asub muuseum Tartu Ülikooli raamatukogu endistes ruumides Tartu toomkirikus Toomemäel.
1982. aastal rajati muuseumi filiaalina Dmitri Iljitš Uljanovi kortermuuseum. Pärast seda, kui kortermuuseum 1989. aastal suleti, asus samadesse ruumidesse Tudengimuuseum, mis tegutses seal 1997. aastani. 2005. aastal moodustati Tartu Ülikooli ajaloo muuseumist, kunstimuuseumist ja loodusmuuseumist (viimane koosnes endistest Tartu Ülikooli zooloogia ja geoloogia muuseumidest) asutus Tartu Ülikooli Muuseumid. 2011. aastal avati muuseumina Tartu tähetorn. 1. jaanuarist 2014 eraldati Loodusmuuseum ning endisest ajaloo muuseumist, Tartu tähetornist ja Tartu Ülikooli kunstimuuseumist sai Tartu Ülikooli muuseum.
Muuseum paikneb Tartu Ülikooli ajaloolises hooneansamblis, mis alates 2016. aastast kannab Euroopa kultuuripärandi märgist kui ainus nii täielikult säilinud valgustusajastu ülikool pargis. 2005. aastal kanti UNESCO maailmapärandisse Tartu tähetorni läbiv Struve geodeetiline kaar.
Muuseumi kogudes on üle 130 000 museaali, millest suur osa on MuISis kättesaadavad.
Remove ads
Muuseumi kujunemine
19. sajandi jooksul arenesid ülikooli õppe- ja teaduskollektsioonid koos vastava teadusharuga, sõltudes kollektsiooni kureeriva professori huvist ja aktiivsusest. Teaduse arenedes hakkasid mõned kollektsioonid tasapisi käibest välja jääma. Suuremad murrangud on olnud seotud teadustöö iseloomu muutumisega ja riigikorra vahetumisega. Kui pärast Eesti riigi iseseisvaks kuulutamist sai Tartu Ülikooli õppekeeleks eesti keel, hakati 1920. aastail looma ka Eesti loodust ja kultuuri kajastavaid kogusid. Pärast Teist maailmasõda, kui Eesti inkorporeeriti Nõukogude Liitu, muutusid iseseisvusaega peegeldavad kogud ideoloogiliselt ebasobivaks, juurdepääsu neile vähendati ja osad kollektsioonid anti üle 1946. aastal loodud ENSV Teaduste akadeemiale. Vanu teadusinstrumente kasutati pragmaatiliselt varuosade saamiseks.
Esimene katse vanavara koondada tehti 1952. aastal, kui Keiserliku Tartu ülikooli 150. aastapäeva tähistamiseks korraldati suur teadusajaloo näitus endises ülikooli kirikus. Pärast näitust jäid kogutud esemed kateedritesse vedelema.1960. aastate alguses hakkasid entusiastid orgaanilise keemia dotsendi Tullio Ilometsa juhtimisel koguma ülikooli hoonetest teadusajalooliselt huvitavaid ja olulisi esemeid. Algul paigutati kogutud seadmed, instrumendid ja õppevahendid ülikooli peahoone pööningule. 1965. aastal peahoones toimunud põleng andis kogumistööle tõsise tagasilöögi, kuid ülikooli pärandi koondamine jätkus. ENSV Teaduste Akadeemiale kuuluva tähetorni idatiivas tegutses 1971–1994 linnamuuseumi filiaal. 1975 rajati Tartu Ülikooli ajaloo komisjon (ülesandega hakata ette valmistama Tartu Ülikooli 350. aastapäeva 1982. aastal) ja 1976. aasta 6. detsembril allkirjastas rektor Arnold Koop ülikooli ajaloo muuseumi asutamise määruse . 1980. aastal avati esimene püsiekspositsioon, mis kajastas ülikooli ajalugu kuni 1918. aastani.
1981. aastal kolis muuseum raamatukogust vabaks jäänud Tartu toomkirikusse, kus jagas ruume ajaloo osakonna ning artiklikogumiku „Skandinaavia kogumik“ koostajatega. 1982 avati Tartu ülikooli 350. aastapäeva pidustuste raames 1. septembril 1982 uus püsinäitus. 1985.–1989. aastani oli muuseum suletud, kui hoonet renoveerisid Poola restauraatorid firmast Budimex. 24. veebruaril 1989 avati uue ekspositsiooni esimene osa ja 30. novembril 1989 valmis emakeelse ülikooli 70. aastapäevaks ülevaatenäitus Tartu Ülikooli ajaloost.
2005.–2014. aastani olid kõik Tartu Ülikooli muuseumid ühendatud üheks asutuseks. Aastail 2005–2011 oli Vana Anatoomikum avatud muuseumi kureeritava näitusekeskonnana ja aastal 2008 algas tähetorni renoveerimine muuseumiks (avati 27. aprillil 2011).
2012 . aastal avati ajaloolises toomkirikus ülikooli varakamber, ja 2013. aastal seati sisse teaduse populariseerimiseks mõeldud Hullu Teadlase kabinet. 2019. aastal avati uus ülevaatenäitus ülikooli ajaloost Mogensterni saalis.
Muuseumi direktorid on olnud aastail 1979–2004 Ela-Heigi Martis, 2005–2010 Reet Mägi ja alates 2010. aastast Mariann Raisma.
Remove ads
Hooned
Pikemalt artiklis Tartu toomkirik

Muuseum paikneb kolmes hoones: ajaloolises toomkirikus, Tartu tähetornis ja Tartu Ülikooli peahoones.
Muuseumi peamaja on 13. sajandil ehitatud Tartu toomkiriku hoone. Kirik on läbinud mitmeid ehitusperioode ja valmis lõplikul kujul 16. sajandil. 16. sajandi teisel poolel, Liivi sõja päevil jäi kirik hoolduseta ja hakkas lagunema. Sellele aitas kaasa tulekahju 1624. aastal. Seoses ülikooli taasavamisega 1802. aastal rekonstrueeriti aastatel 1804–1807 ülikooli esimese arhitekti professor Johann Wilhelm Krause juhtimisel kiriku kooriosa raamatukogu tarbeks. Aastatel 1927–1928 ehitas arhitekt Paul Mielberg ümber ja laiendas trepikoda pikihoone külglöövide kahe võlviku arvel. 1962–1964 asendati kooriosas esimese korruse Krause-aegne puitkonstruktsioon betoonist vahelaega. 1985–1988 teostas Poola firma Budimex muuseumis põhjalikud renoveerimistööd, mille käigus rajati hoonesse ka kaks uut trepikoda.
Toomkiriku renoveeritud tornides asuvad vaateplatvormid, mis on külastajatele avatud alates 2005. aasta suvest.
2016. aastal anti Tartu Ülikooli ajaloolisele hooneansamblile Euroopa kultuuripärandi märgis.
Remove ads
Ekspositsioonid ajaloolises toomkirikus
Tartu Ülikooli muuseumi on koondatud esemeid ja materjale, mida ülikool oma sajanditepikkuse akadeemilise tegevuse vältel on kasutanud. Tartu Ülikooli muuseumis hoitakse kilogramm etaloni.[1]
Hauakast ja Stephanus de Velde hauaplaat
Stephanus de Velde (surnud 1428 või 1438) oli Tartu vaimulik (vikaar), kelle hauaplaat leiti 2008. aastal Tartu toomkiriku põhjalöövi kolmandast ristlöövist ning paigutati 2013. aastal muuseumi fuajeesse. 207x136 cm suurusel hauaplaadil, mille ülemisest vasakust nurgast on tükk puudu, on kujutatud missarüüd ja liturgilist peakatet kandvat meest, kes hoiab oma vasakus käes raamatut. Hauakast hauaplaadi all kaevati välja 2013. aastal ning kuulub tuvastamata isikule, kelle surm dateeritakse mündileidude põhjal 16. sajandi esimesse veerandisse. Hauakasti asukoht altari vahetus läheduses näitab, et sinna maetud keskealine mees pidi kuuluma kõrgema järgu vaimulike hulka.[2] Praegu hauakambris eksponeeritud skelett on koopia.
Valge saal

Muuseumi kolmandal korrusel asuv valge saal on mõeldud konverentside, vastuvõttude, kontsertide, pulmade ning Tartu Ülikooli ja Tartu linna oluliste ürituste korraldamiseks. Saalis on ka lühiülevaade ülikooli ajaloost ning ülikoolile tehtud kingitusi koondav avafond "Kingitud hobuse suhu ei vaadata".
Morgensterni saal
Morgensterni saal on tänaseni kõige paremini säilinud arhitekt Johann Wilhelm Krause aegne ruum. Ruum on saanud nime Tartu Ülikooli raamatukogu esimese direktori ning ülikooli kunstimuuseumi rajaja Karl Morgensterni järgi.

2019. aasta novembris avati saalis rahvusülikooli 100. aastapäevale pühendatud näitus "Minu elu ülikool", mis kajastab ülikooli lugu läbi nelja sajandi ja otsib vastust küsimusele, kuidas on Tartu Ülikool mõjutanud meist igaühe elu. Näitusel antakse ülevaade ülikooli kolmest alguspunktist (1632, 1802 ja 1919): kolmest ajahetkest minevikus, mis räägivad nii kõrgkooli kui ka siinse ala ajaloost. Teemadena käsitletakse veel ülikooli rahvusvahelisi kontakte läbi aegade, ülikoolis tegutsenud akadeemilisi organisatsioone, teadussaavutusi, vilistlaste mälestusi ning ka seda, kuidas üliõpilased armastasid veeta oma vaba aega. Näituse sisekujundaja on tunnustatud sisearhitekt Mari Kurismaa.
Hullu Teadlase kabinet
2013. aastal loodud Hullu Teadlase kabinet on Tartu Ülikooli muuseumi viiendal korrusel asuv teemaruum, mille eesmärk on panna nii lapsi kui täiskasvanuid huvituma teadusest ja teaduse tegemisest. Mitmesuguste interaktiivsete leiutiste ja katsetega sisustatud kabinet on koduks Hullu Teadlase tegelaskujule. 2014. aastast toimub Tartu Ülikooli muuseumis igal aastal Hullu Teadlase teaduskonverents. 1.–3. klasside õpilastele mõeldud ürituse eesmärk on anda lastele esmane kogemus teadustöö tegemisel. Parimate uurimuste autorid saavad osaleda kevaditi toimuval teaduskonverentsil, kus kantakse suuliselt ette uurimistöö tulemused ning autasustatakse parimaid noori teadlasi.
Parroti kabinet
Tartu Ülikooli muuseum 7. korrusel asuvas Parroti kabinetis on eksponeeritud muuseumi kogusse kuuluvad füüsikainstrumendid 18. sajandi lõpust ja 19. sajandi algusest. 19. sajandil taasavatud Tartu Ülikooli esimene rektor Georg Friedrich Parrot seisis Tartu Ülikoolis paljude uute algatuste taga. Üks neist oli füüsikakabineti rajamine, millest kujunes paarikümne aastaga Vene impeeriumi moodsaim õpikeskkond, kus katsetati kõigi toona tuntud loodusnähtustega.
Näitus Parroti kabinetis püüab mitmeid füüsikateemasid seletada lihtsal ja arusaadaval viisil ning eraldi fookuses on elekter, mis oli 19. sajandil uus ja vähetuntud uurimisvaldkond ning köitis väga ka Parrotit. Oma käega saab liikuma panna elektronid, valmistada toimiva elektrimootori, aga ka katsetada soojuspaisumise põhimõtteid ja uurida, mida ikkagi tähendab kaldpinna paradoks.
Valguskunstiteos „Koit ja Hämarik“

Tartu toomkiriku varemeid valgustab hämarikust aovalgeni valguskunstiteos „Koit ja Hämarik“. Põhjamaist folkloori, 19. sajandi kunstmuistendit ja nüüdisaegset valgusdisaini ühendav kunstiteos valgustab Tartu toomkiriku müüre igal ööl. Teos on inspireeritud kaunist loost, kus armastajad Koit ja Hämarik kohtuvad vaid kord aastas suvisel pööripäeval, kui öö ja päev saavad üheks.
Päikeseloojanguga süttiv valgus muutub õhtu hämardudes mitu korda. Öösel valgus nõrgeneb, et unetundidel Toomemäe loomi, linde ja muid elanikke mitte segada. Hommikul tervitab valguskunstiteos varaseid Toomemäele saabujaid ja lülitub siis päikesetõusuga päevaks välja.
Tartu Ülikooli muuseumi näituste nimekiri 1981–2019
Remove ads
Sisevaated
- Valge saal
- Morgensterni saal
- Trepikoda
- Hullu Teadlase kabinet
Tartu Ülikooli muuseumi kogud
Teadusajaloo muuseumina moodustavad fondi hinnalisema osa aparaadid, instrumendid, seadmed ja teaduslikud kollektsioonid, mida on kasutatud ülikooli teaduslikus tegevuses asutamisest alates. Kuna ülikoolil olid 19. sajandil tihedad sidemed Lääne-Euroopaga, siis on fondis esindatud paljud tuntud teadusaparatuuri valmistanud firmad: Zeiss, Leitz, Schick (mikroskoobid), Sartorius (kaalud), Askana (mõõteriistad), Dolland (optika), Kohl (laboririistad), Meissner (areomeetrid), Geissler (termomeetrid), Schmidt & Haensch (spektroskoobid) jne. Muuseumil on ka arhiiv-, foto- ja kunstikogud.
Muuseumi kogud kategooriati:
- Astronoomia-matemaatika kogu (AjAM) sisaldab Tartu tähetorni aparatuuri alates 19. sajandi algusest kuni 1960. aastateni.
- Füüsika-keemia kogu (AjFK) sisaldab füüsika ja keemia instituutides kasutatud aparatuuri alates esimese füüsikaprofessori Georg Friedrich Parroti soetatud füüsikariistadest, teadus- ja õppekollektsioone.
- Meditsiini- ja loodusteaduste kogu (AjM) sisaldab meditsiinis ja loodusteadustes kasutatud aparaate, seadmeid ja vahendeid.
- Ajalooline kogu (Aj) hõlmab ülikoolis kasutusel olnud pitsateid, isikute ja sündmuste auks vermitud medaleid, ülikooli sümboolikaesemeid ning tähtpäevade meeneid ja kingitusi.
- Kunstikogu (AjK) sisaldab 20. sajandi Eesti kunstnike loomingut, mille Tartu Ülikool on saanud kingitustena.
- Arhiivkogu (Ar) sisaldab trükiseid: õpikuid, teadusajaloolisi kirjutisi (monograafiad, üksikuurimused artiklite ja separaatidena), teadusaparatuuri valmistanud firmade tootekatalooge.
- Fotokogu (F) sisaldab Tartu Ülikooli tegevust ja isikuid ning Eesti haridus- ja kultuurilugu kajastavaid materjale.
Remove ads
Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi
Tartu Ülikooli muuseumi väljaanne „Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi“ on Eesti ainus teaduse ja ülikoolide ajaloole pühendatud sariväljaanne. Väljaannet hakati avaldama 1971. aastal ülikooli ajaloo komisjoni eestvedamisel ning nüüd toimetab seda Tartu Ülikooli muuseum. See ilmub kord aastas (detsembris) nii paberil kui ka elektroonselt. Alates 37. numbrist ilmub väljaanne avatud juurdepääsu põhimõttel Open Journals Systemi platvormil.[3]
Teemanumbrite põhiosa kujuneb traditsiooniliselt Tartu Ülikooli muuseumi aastakonverentsidel peetud ettekannete põhjal, kuid vastu võetakse ka teisi nõuetele vastavaid artikleid.
Remove ads
Tunnustus
- 2016 Tartu Kultuurikandja aunimetus (kutseline kooslus)
- 2019 Tartu Kultuurikandja aunimetus (aasta kultuuriorganisatsioon)
- 2019 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia (muuseumide aastapreemia kõrgetasemelise museoloogilise töö eest rahvusülikool 100 raames uue püsinäituse "Minu elu ülikool" ja aastanäituse "Ideaalide Eesti" väljatöötamisel)
Vaata ka
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads