Tautoloogia

Tautoloogia on väide loogikas, mis on paratamatult tõene. Näiteks: "Kõik varesed on musta või mingit muud värvi".

Tavaseletuse järgi on tautoloogiline definitsioon selline, mis defineerib midagi iseenda kaudu, tavaliselt läbi ümbersõnastuse. Klassikaline näide: "tautoloogia on see, mis on tautoloogiline".

Kõige lihtsam vorm tautoloogilisest definitsioonist on lihtne kordus: "Sinine valgus on valgus, mis on sinine", "Eetris on kaheosalise seriaali teine, viimane osa", "Elu mõte on elu" jne.

Kirjanduses ka tähendusliiasus, samasõnasus, sama v lähedase tähendusega sõnade ja väljendite tarbetu kordamine. Keerulisemas variandis kasutatakse võõrsõnu või ümbersõnastamist: "viisakad inimesed on need, kes ei käitu ebaviisakalt". Tautoloogia on kasutusel retoorikavõttena.

Paljud kõnekeelsed väljendid sisaldavad tautoloogiat: "ette ennustama", "juurde lisama", "innovatiivne uuendus" jpm.

Tautoloogilise tõestuse all mõeldakse loogikaveaga tõestust, kus mõiste defineeritakse sellesama mõiste kaudu. See on tautoloogiline viga.

Tautoloogia eitus on vasturääkivus.

Suur osa matemaatikast tegeleb tautoloogia uurimisega.

Tautoloogia näiteid igapäevaelust

Tulevane Riigikogu esimees, Lauri Hussar teatas ETV valimisstuudios saatejuhi küsimusele «Mis on lahendus Nursipalu suhtes?», et «Lahendus on väga lihtne. Tuleb leida lahendus.»^[1]

Vaata ka

• aksioom
• mittevasturääkivus
• pleonasm

Lisalugemist

• Tautoloogia ja pleonasm – Erelt, Mati; Erelt, Tiiu; Ross, Kristiina. Eesti keele käsiraamat. Eesti Keele Sihtasutus. ISBN 9789985792100. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. mai 2022.