Toomas Vint

Toomas Vint (sündinud 5. märtsil 1944 Tallinnas) on eesti kunstnik ja kirjanik.

Toomas Vint
Toomas Vint 2012. aastal
Sündinud	5. märts 1944 (81-aastane) Tallinn
Rahvus	eestlane
Tegevusala	kunstnik ja kirjanik

Elukäik

Ta on lõpetanud 1962. aastal Tallinna 10. Keskkooli ja õppinud Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogiat.

Aastatel 1963–1965 läbis sõjaväeteenistuse Nõukogude mereväe Põhjalaevastikus, 1967–1971 töötas Eesti Televisioonis režissööri abi ja assistendina.

1973. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige. 1977. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige.

Kunstialane tegevus

Toomas Vint 2015. aastal

Toomas Vint hakkas esinema näitustel 1960. aastate lõpul, ANK-64 järellainetuses. Tõeline läbimurre toimus teosega „Sinu liblikas lendab sinu aasale” (1971). Toomas Vindi loomingut tõlgendada püüdes on kasutatud termineid "intellektuaalne naivism", "transavangard", "metafüüsiline maal", "magritilik sürrealism". Ta ise nimetab oma töid kontseptuaalseteks maastikeks.^[1]

1990. aastate keskpaiku esitas Vint näitusele „Biotoopia” (1995) kaasaegset kunsti parodeeriva installatsiooni „Vaikelu”, misjärel arvustas ajakirjanduses kirglikult eesti kunstipoliitikat. Pärast näituse „Déjà vu” (2000) kureerimist tõmbus kunstikõnelustest kõrvale.^[1]

Vindi maale on mitmes kunstimuuseumis ja prominentses erakogus.

Tähtsamad isikunäitused

• 1980 Eesti Kunstimuuseum, Tallinn
• 1984 Kirjanike Maja, Peterburi
• 1987 Galerii Gorky Pariis
• 1988 Port Louis' näitusehoone Mauritius
• 1997 “Lõppematu maastik”. Tallinna Kunstihoone
• 1998 “Vaade maastikule”. Tartu Kunstimaja
• 2004 “Mäng maastikus”. Tallinna Kunstihoone
• 2008 „Maastik kui ikoon“. Haus Galerii, Tallinn

Tunnustus kunstivallas

• 1978 – NSV Liidu Kunstnike Liidu diplom
• 1978 – Vilniuse IV Maalitriennaal, Vilniuse linna auhind
• 1979 – Baltimaade Noortekunsti Triennaal, medal
• 1981 – Vilniuse V Maalitriennaal, ajakirja Kulturos Barai preemia
• 1986 – Konrad Mäe preemia
• 1987 – Konrad Mäe preemia
• 2015 – Kristjan Raua preemia (koos Aili Vindiga, värvikas ja isikupärane looming)

Kirjanduslik tegevus

Toomas Vint tuli kirjandusse 1970. aastatel novellistina. Sageli käsitletakse teda koos Vaino Vahingu ja Rein Saluriga, kuigi nende kolme loomingus erilisi ühisjooni ei leidu. Vint oli üks poolpõrandaaluse ajakirja Hees tegijatest^[viide?]. Heesi väljaandel ilmus 1968 Toomas Vindi luulekogu „Suitsupilvedest unistus".^[viide?]

Vindi varasemat loomingut (1968–1987) iseloomustavad märksõnad: mäng, irreaalse põimumine reaalsega, üksildus, vastuolulised hingeseisundid, erootika. Iroonia seguneb enesestmõistetavusega lüürika ja tundelisusega. Aastatel 1987–1994 kirjutas Vint mõned üksikud novellid.

1995–2005 oli viljakas periood, igal aastal ilmus raamat. Romaanides hakkab tööle postmodernistlik võttestik. Romaan „Kojamehe naine” šokeeris publikut seksuaalse avameesusega, „Lõppemata maastik” prototüüpidega. Ambitsioonikas Helger Tepneri triloogia („Kojamehe naine“, „Topeltvalguses“, „Mäluauguga naine“) püüdis tabada olulist, mis 1960. aastatest kuni tänapäevani eesti inimese hinges toimus. Iga raamat pakkus ajastule sobiva metafoori.

Tema raamatuid on ilmunud vene ja soome keeles, jutte on tõlgitud paljudesse keeltesse.

Novellikogud

• 1974 "Kahel pool hekiga palistatud teed"
• 1977 "Perekondlikud mängud"
• 1979 "Pööre & veeremäng"
• 1983 "Tantsud Mozarti saatel"
• 1988 "Kahekesi"
• 1996 "Naisepiinaja õnnenatukene"
• 2000 "Elamise sulnis õudus"
• 2002 "Himm"
• 2004 "Õnneliku lõpuga lood"
• 2011 "Kunstniku elu"

Romaanid

• 1975 "Ringmäng"
• 1980 "Väikelinna romaan"
• 1985 "Suur isane kala akvaariumis"
• 1995 "Kojamehe naine"
• 1997 "Lõppematu maastik"
• 1998 "Kunstnikuromaan"
• 1999 "Nädalavahetusel. Mängides"
• 2001 "Kaine kuu ja purjus päike"
• 2003 "Minu abielu prostituudiga"
• 2005 "Topeltvalguses"
• 2007 "Mäluauguga naine"
• 2009 "Üüriline"
• 2012 "Avalikult abielust"

Tunnustus

• 1987 – Konrad Mäe preemia
• 1997 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Lõppematu maastik")
• 2005 – stipendium "Ela ja sära"
• 2012 – Valgetähe III klassi teenetemärk^[2]

Kirjandusauhinnad

• 1979 – Friedebert Tuglase novelliauhind ("Arthur Valdese lugu")
• 1984 – Friedebert Tuglase novelliauhind ("See nii ootamatu ja ebamugav surm")
• 2012 – Friedebert Tuglase novelliauhind ("Pettekujutelmade linnuparv")
• 2015 – Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind ("Mõned kummalised naised")

Isiklikku

Tema isa oli põllumajandusmajandusteadlane Endel Vint. Vend Tõnis Vint ja õde Maara Vint on kunstnikud. Abikaasa Aili Vint (Sarv) on kunstnik.