Toonekurglased

From Wikipedia, the free encyclopedia

Toonekurglased
Remove ads

Toonekurglased (Ciconiidae) on lindude sugukond toonekureliste seltsist.

Quick facts Taksonoomia, Riik ...

Toonekurglased on suured pikkade jalgade, kaela ja nokaga linnud. Nad elavad kõigis regioonides peale Antarktika. Nearktises on neid vähe, kõige rohkem liike elab troopikas. Elavad märgaladel, mõned liigid ka rohumaadel ja metsades.[1]

Remove ads

Morfoloogia

Toonekurglased on ühed suurimad lendavad linnud. Isane marabu võib olla 152 cm pikk ja kaaluda 9 kg. Samas on savanni-toonekurg vaid 75 cm pikk ja kaalub 1,3 kg.[2]

Tavaliselt on isaslinnud emaslindudest veidi suuremad. Mõnel liigil on erinevus märgatavam, näiteks emane sadulnokk-toonekurg on isasest 10–15% väiksem. Sulestik on sugupooltel samasugune. Ainsad liigid, kelle sugupooli värvuse järgi eristada saab, on sadulnokk- ja pugal-toonekurg, kelle isaslindudel on pruunid ja emaslindudel kollased silmad.[2]

Sulestik on peamiselt mustvalge. Mõnel liigil muutuvad hundsulestikus valged suled roosaks. Nägu, nokk ja jalad võivad olla eredavärvilised. Noorlinnud on tavaliselt hallid või pruunid.[3]

Kõigil liikidel on pikk kael, mis aitab püüda saaklooma, kes on kaugemal või üritab põgeneda. Tänu pikkadele jalgadele saavad nad kiiremini kõndida ning kahlata sügavamas vees. Kõnnivad aeglaselt, kuid võivad lühikest maad saaklooma järel joosta.[3]

Tiivad on pikad ja laiad ning sobivad rohkem liuglemiseks kui pidevaks lehvitamiseks. Erinevalt haigurlastest on toonekurglastel lennates kael välja sirutatud.[3]

Saba on lühike, sabasulgi on 12. Sabaots on kandiline või veidi ümar, mõnel liigil kaheharuline.[3]

Remove ads

Levila ja elupaik

Toonekurglasi elab küll peaaegu kõigil mandritel, kuid on vaid kolm liiki, kelle levila ulatub parasvöötmesse ning needki talvitavad Aasia ja Aafrika troopikaaladel. Toonekurglased ei ela sama kaugel põhjas kui haigurlased. Ameerika liikidest on vaid üks, kes elab USAs ja tedagi võib kohata vaid lõunapoolsemates osariikides.[4]

Toonekurglased eelistavad elada vee ääres. Mõned neist, näiteks perekonnad Mycteria ja irvnokk, toituvad ainult veelise eluviisiga saakloomadest. Kuid leidub ka liike, kes võivad elada veest kaugemal. Marabu veedab suurema osa elust kuivades rohtlates, kus ta toitub peamiselt raibetest ja veekogud pole talle nii olulised. Veest sõltub vähe ka savanni-toonekurg, kes otsib toitu kuivadelt rohumaadelt. Enamik liike eelistab sooje mandrilise kliimaga tasandikke, kus külma ilma ja pidevat vihma esineb harva.[4]

Tavaliselt elavad nad soodes, padurates, riisipõldudel, lammidel ning jõgede ja järvede ääres. Neid võib kohata ka hõredates metsades, rohtlates ja põldudel, kus on madalat vett, kus toituda. Paljud liigid eelistavad väikseid tiike, sest seal on lihtsam saaklooma kinni püüda.[4]

Elupaikade poolest eristuvad teistest liikidest savanni-toonekurg, kes elab kuivades mägedes, ja must-toonekurg, kes elab Ida-Euroopa metsades. Üldiselt elab rannikul vähe toonekurglasi. Eranditeks on rand- ja muda-toonekurg ning väikemarabu, keda võib kohata laguunide ääres ja mangroovides.[4]

Remove ads

Toitumine

Kõik toonekurglased on karnivoorid. Nad toituvad tavaliselt väikestest kaladest, konnadest, putukatest ja väikestest närilistest.[5]

Perekonda Mycteria kuuluvad liigid toituvad väikestest ja keskmise suurusega kaladest, konnadest, koorikloomadest ja veeputukatest. Muda-toonekurg sööb ka salamandreid, väikseid madusid ja alligaatoripoegi. Rand-toonekurg toitub peamiselt mudahüpikutest. Tavaliselt otsivad nad toitu madalast veest, kus on palju kalu. Toidu leidmiseks kasutavad peamiselt kompimist.[5]

Irvnokad toituvad peamiselt tigudest ja karpidest. Noka kuju tõttu on neil lihtne karpe avada ja tigusid kodadest välja saada.[6]

Toonekurgedel ei ole nii kindlaid toidueelistusi ja söövad seda, mida parasjagu kõige rohkem saadaval on. Nad toituvad peamiselt väikestest kaladest, konnadest, madudest, väikestest imetajatest ja putukatest. Erandiks on savanni-toonekurg, kes toitub peamiselt putukatest, eriti rändtirtsudest ja uitöölase röövikutest.[7]

Sadulnokk-, pugal- ja jabiru-toonekurg toituvad peamiselt üle 500 g kaaluvatest kaladest. Jabiru-toonekurg sööb ka madusid, kilpkonni ja prillkaimani poegi. Otsivad toitu madalas vees. Tavaliselt toituvad üksi või paaris.[7]

Marabu ja india marabu toituvad peamiselt raibetest. Väikemarabu toitub peamiselt mudahüpikutest. Kõik kolm liiki söövad ka kalu, kahepaikseid ja koorikloomi.[8]

Pesitsemine

Perekonnad Mycteria, irvnokk ja marabu ning savanni-toonekurg pesitsevad kolooniates. Koloonias võib olla paar lindu või mitutuhat. Tihti pesitsevad erinevate liikide isendid koos, näiteks Aafrikas võivad samas koloonias olla savanni- ja roosa-toonekurg, marabu, puispelikan ning haigrud, kormoranid ja iibised. Aasias pesitsevad valge-irvnokad koos ehis-toonekurgedega ja väikemarabud koos rand-toonekurgedega.[9]

Roo-, valge- ja ida-toonekurg pesitsevad hajusates kolooniates. Mitu pesa on üksteisest nägemis- ja kuuldeulatuses, kuid naabrid ignoreerivad teineteist. Jabiru-, sadulnokk-, pugal-, must-, villkael-, aafrika villkael- ja sunda toonekurg pesitsevad peaaegu alati üksikult.[10]

Pesa on ehitatud peamiselt okstest. Tavaliselt toob isaslind pesamaterjali ja emaslind ehitab pesa. Kui paar kasutab sama pesa kui eelmisel aastal, lisavad nad uusi oksi ka siis, kui pesa oli terve. Seetõttu võib pesa kasvada hiiglaslikuks. Valge-toonekure pesa võib olla 3 m sügavune, sadulnokk-toonekure pesa läbimõõt võib olla 2 m.[11]

Suurtes toonekurepesades võivad pesitseda ka väiksemad linnud. Valge-toonekure juures võivad pesitseda varblased, kuldnokad ja siniraad. Jabiru-toonekure pesas võivad pesitseda munkpapagoid, nõgiturpialid ja rästaskäblikud. Oma pesade ehitamisega tugevdavad nad ka toonekure pesa, eriti rästaskäblik, kes kasutab muda. Lisaks hoiatavad nad toonekurgi ohtude eest.[11]

Kurnas on tavaliselt 3–5 muna. Valge-toonekurg võib muneda seitse muna, sadulnokk-toonekurg muneb mõnkord ainult ühe. Munad on valged ja ovaalsed. Marabu muna on 84,5 mm pikk ja 62 mm lai, savanni-toonekure muna on 54,6 mm pikk ja 45,3 mm lai. Sadulnokk-toonekure muna kaalub 146 g, savanni-toonekure muna 58 g.[11]

Mune hakatakse hauduma peale esimese või teise muna munemist. Mune hauvad mõlemad vanemad 25–38 päeva.[11]

Remove ads

Taksonoomia

Sugukonnas on 20 liiki, mis tavaliselt paigutatakse 6 perekonda:[12]

Remove ads

Viited

Välislingid

Loading related searches...

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.

Remove ads
Remove ads