Ural (arvuti)

Ural on Nõukogude Liidus aastatel 1959–1971 toodetud elektronarvutite seeria.

Ural-1 juhtpaneel

Esimene elektronavuti Eestis oli Urali seeria esimene mudel Ural-1 ning see paiknes Tartu Riikliku Ülikooli arvutuskeskuses.

Urali esimene mudel töötati välja aastatel 1954–1955 Moskva Kalmõkovi nimelises arvutitehases, seeriatootmisse läks see Penza arvutitehases. Aastatel 1957–1961 toodeti mõlemas tehases seeria esimest mudelit kokku 183 eksemplari.

Mudelites Ural-1 kuni Ural-4 olid kasutusel elektronlambid, mudelites Ural-11 kuni Ural-14 aga pooljuhid.

Urali nimest on tuletatud eesti keelde sõna "raal",^[1] mis on jäänud kasutussageduselt alla sõnale "arvuti".

Ural-1

Tartu Riiklikus Ülikoolis 2. novembril 1959 käivitatud Ural oli Eesti esimene elektronarvuti. Sellel arvutil oli käsustikus 29 käsku, kiiruseks 100 tehet sekundis, sisselugemine perforeeritud filmilindilt 4500 arvu minutis ja mälu 1024 36-bitist sõna. Ural paigaldati seks tarbeks asutatud TRÜ arvutuskeskuse majja Ülikooli tänav 18a, kus paiknes hoone vasakus tiivas esimesel korrusel. Arvuti võttis enda alla 90–100 m² põrandapinda.^[2][3]

Lisaks valikule Eesti esimese elektronarvuti detailidest säilitatakse Tartu Ülikooli arvutimuuseumis raali nimeplaati, mis kannab järjekorranumbrit 117.^[3]

Ural-4

Ural-4 jõudis Tartusse 1963. aasta mais. Sellega vahetati välja arvuti Ural-1, mis kingiti 1965. aasta augustis Nõo Keskkoolile arvutiõpetuse läbiviimiseks. Ural-4 paigutati varem TRÜ sõjalise algõpetuse kateedrile kuulunud ruumidesse Tõnissoni tänaval praeguses EÜS-i majas ning võttis enda alla kogu saali.^[4][5]