Uus-Rootsi

Uus-Rootsi (rootsi keeles Nya Sverige, soome keeles Uusi-Ruotsi, ladina keeles Nova Svecia, inglise keeles New Sweden) oli Rootsi kuningriigi koloonia, mis paiknes Põhja-Ameerika idaranniku Delaware'i jõel aastatel 1638–1655.

Uus-Rootsi kaart 1650. aasta paiku, Amandus Johnson

Esimene asundus oli Fort Kristina, nüüdne Wilmington USA Delaware'i osariigis, mis nimetati emamaa kuninganna Kristiina järgi. Uus-Rootsi hõlmas osa praegusest Ameerika Ühendriikide Delaware'i, New Jersey ja Pennsylvania osariigist. Rootslaste ja paarisaja soomlase kõrval oli asunike seas ka arvukalt hollandlasi. Samuti saabusid kolooniasse Rootsi sõduritena mõned sakslased.

Seitsme Madalmaa Ühendatud Vabariigi koloniaalne provints Uus-Madalmaade (roosakaslilla) ja Uus-Rootsi (hallikassinine) asukohad USA kirderanniku kaardil

1654. aastal saabus laevaga Örn Uus-Rootsi ka esimene Ameerika pinnale astunud tallinlane^[1] Johan Schalbrick^[2]. Teise eestimaalasena jõudis Uus-Madalmaade halduskeskusse Martin Hoffman 1657. aastal. Mõlemad olid pärit Tallinnast.^[3]

Uus-Rootsi viimane kuberner oli Johan Risingh.^[4]

1655. aastal vallutasid Uus-Rootsi hollandlased, kes omakorda 1664. aastal alistati Suurbritannia kuningriigi kolonisaatorite poolt Uus-Inglismaalt. Pärast seda rootslaste asumaad enam ei taastatud.

Vaata ka

• Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt