Väikekoovitaja

Väikekoovitaja (Numenius phaeopus) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind. Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse (2012).

Väikekoovitaja
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)[1]
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Kurvitsalised Charadriiformes
Sugukond	Kurvitslased Scolopacidae
Perekond	Koovitaja Numenius
Liik	Väikekoovitaja
Binaarne nimetus
Numenius phaeopus Linnaeus, 1758
Väikekoovitaja levila      – pesitsusala      – läbirändel      – talvitusala

Väikekoovitaja muna

Välimus

Väikekoovitaja on 40–46 cm pikk. Tiibade siruulatus on 76–89 cm. Isaslind kaalub 268–550 g, emaslind 315–600 g.^[2]

Ülapool on pruunikashall, päranipuala on valge. Tiivaalune on tumedavöödiline. Mustpruun nokk on pikk ja allapoole kõver. Jalad on pikad ja sinakashallid. Sarnaneb välimuselt suurkoovitajaga, kuid väikekoovitaja on väiksem ja tal on lagipea keskel hele triip.^[3]

Alamliigid ja levik

Liigil on viis alamliiki:^[4]

• N. p. alboaxillaris (Lowe, 1921) – Lääne-Kasahstanis js Edela-Siberis
• N. p. islandicus (Brehm, 1831) – Gröönimaal, Islandil, Fääri saartel ja Šotimaal
• N. p. phaeopus (Linnaeus, 1758) – Norrast Kesk-Siberini
• N. p. rogachevae (Tomkovich, 2008) – Kesk-Siberi põhjaosas
• N. p. variegatus (Scopoli, 1876) – Kirde-Siberis

Talvitavad Edela-Euroopas, Aafrikas, Lähis-Idas, Indias, Indoneesias, Filipiinidel, Austraalias ja Uus-Meremaal.^[2]

Eestis on ta ebaühtlaselt levinud harv haudelind, kes pesitseb rabades^[5].

Toitumine

Sisemaal toituvad putukatest, ämblikest, tuhatjalgsetest, vihmaussidest ja tigudest. Pesitsusalale jõudes söövad ka marju. Lõuna poole rännates söövad ka seemneid ja lehti. Rannikul toituvad koorikloomadest, limustest, suurtest hulkharjasussidest ning harva kaladest, roomajatest ja lindudest.^[2]

Pesitsemine

Pesa asub maapinnal. Ühel ruutkilomeetril pesitseb 1–11 paari.^[2]

Emaslinnud munevad maist juuni keskpaigani.^[2] Kurnas on neli muna mõõtmetega 63 × 43 mm. Muna kaalub 59,5 g. Mune hauvad mõlemad vanemad 27–28 päeva.^[6]

Pojad saavad lennuvõimeliseks 5–6 nädala vanuselt. Vanalinnud lahkuvad pesitsusalalt kohe peale poegade lennuvõimestumist, noorlinnud lahkuvad paar nädalat hiljem.^[6]

Looduslikud vaenlased

Väikekoovitaja mune söövad saarmad, siilid, hallvaresed ja söödikännid. Poegi söövad söödikännid ja hõbekajakad.^[7]