Uus-Meremaa
From Wikipedia, the free encyclopedia
Uus-Meremaa (maoori keeles Aotearoa, 'pika valge pilve maa') on saareriik Vaikse ookeani edelaosas. Uus-Meremaa paikneb veepoolkera keskme lähedal Austraaliast idas ning Uus-Kaledoonia, Fidži ja Tonga saartest lõuna pool. Austraaliast eraldab Uus-Meremaad Tasmani meri. Riik koosneb kahest suuremast saarest – Põhjasaarest (Te Ika-a-Māui) ja Lõunasaarest (Te Waipounamu) – ning üle 700 väiksemast saarest. Uus-Meremaa valduses on ka omavalitsuslikud Cooki saared ja Niue (vaba assotsiatsioonina) ning Tokelau ja Rossi ala (Uus-Meremaa territoriaalne nõue Antarktikas). See on pindalalt suuruselt kuues saareriik. Riigi suurim linn on Auckland ja pealinn on Põhjasaare lõunakaldal asuv Wellington, mis on ühtlasi ka maailma lõunapoolseim pealinn.
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2007) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
|
Uus-Meremaa
| |||||
 | |||||
| Riigihümn |
God Defend New Zealand God Save the King | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Pealinn | Wellington | ||||
| Pindala |
268 021 km²  | ||||
| Ametlikud keeled | inglise, maoori, Uus-Meremaa viipekeel | ||||
| Rahvaarv |
5 118 700 (31.12.2021) | ||||
| Rahvastikutihedus | 19,1 in/km² | ||||
| Kuningas | Charles III | ||||
| Kindralkuberner | Cindy Kiro | ||||
| Peaminister | Christopher Luxon | ||||
| Iseseisvus | 26. september 1907 | ||||
| SKT |
205,853 mld $ (2017)[1] | ||||
| SKT elaniku kohta |
42 583 $ (2017)[2] | ||||
| Valuuta | dollar (NZD) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg +12 | ||||
| Tippdomeen | .nz | ||||
| ROK-i kood | NZL | ||||
| Telefonikood | 64 | ||||
Uus-Meremaa saared olid viimane suur elamiskõlblik maa, mille inimesed asustasid. Umbes aastatel 1280–1350 asusid polüneeslased saartele elama ja arendasid seejärel välja omanäolise maoori kultuuri. 1642. aastal sai Hollandi maadeuurijast Abel Tasmanist esimene Uus-Meremaad näinud eurooplane. 1769. aastal astus Briti maadeavastaja kapten James Cook esimese eurooplasena Uus-Meremaa pinnale ja kaardistas selle. 1840. aastal kirjutasid Ühendkuningriigi ja maooripealike esindajad alla Waitangi lepingule, mille mõjul sai Uus-Meremaa 1841. aastal Suurbritannia kolooniaks. Kolonistide ja kohalike hõimude vahel tekkisid konfliktid ning suur hulk maooride maid konfiskeeriti. Uus-Meremaa sai iseseisvaks valitsusalaks 26. septembril 1907 ja saavutas täieliku iseseisvuse 1947. aastal, säilitades monarhi riigipeana. Tänapäeval on suurem osa Uus-Meremaa elanikkonnast Euroopa päritolu ja põlisrahvas maoorid on suurim vähemus. Ametlikud keeled on inglise ja maoori.
Uus-Meremaa on arenenud riik, mis kehtestas esimesena miinimumpalga ja andis naistele valimisõiguse. See on väga kõrgel kohal rahvusvahelistes elukvaliteedi ja inimõiguste mõõtmistulemustes ning riigis on tajutav korruptsioonitase maailma üks madalamaid. Uus-Meremaa majanduses domineerib teenindussektor, järgnevad tööstussektor ja põllumajandus ning oluline majandussektor on turism. Uus-Meremaa on ÜRO, Rahvaste Ühenduse, ANZUSi, Viie Silma, OECD, APECi, Vaikse ookeani kogukonna ja Vaikse ookeani saarte foorumi liige.
Uus-Meremaa majandusvöönd (üle nelja miljoni ruutkilomeetri) on riigi maismaa-alast 15 korda suurem.
Mõõtmed, saared ja rannajoon
Pikemalt artiklis Uus-Meremaa saared
Põhjasaare põhjapoolseim punkt on Reinga neem Aupouri poolsaarel. Lõunasaare lõunapoolseim punkt paikneb Bluffi linna lähistel.
Uus-Meremaa saarte kogupindala on 268 021 km²,[3] mis on pisut väiksem Itaaliast ja Jaapanist ning pisut suurem Suurbritanniast.
Uus-Meremaal on umbes 600 saart, neist kaks suurimat on Põhjasaar (inglise North Island, maoori Te Ika a Maui) ja Lõunasaar (South Island, Te Wai Pounamu). Pindalalt on Lõunasaar 12. ning Põhjasaar 14. kohal maailmas. Neid lahutab Cooki väin, mis on kitsaimas kohas 20 km laiune. Suuruselt kolmas saar Stewarti saar (maoori Rakiura) paikneb Lõunasaare lõunarannikust umbes 30 km kaugusel.
Väikseimate asustatud saarte seas on Waiheke saar, Aucklandi Hauraki lahes; Great Barrier Hauraki lahest idas ning Chathami saared, mida moriorid nimetavad Rēkohu. Uus-Meremaale kuuluvad ka Bounty saared, Kermadeci saared jt.
Riigi põhiosa on piklik, pikkusega üle 1600 km ja laiusega kuni 400 km. Rannajoone pikkus on umbes 15 134 km.
Põhjasaare loodeosas on pikk kitsas maanina.
Geoloogiline ehitus
- Pikemalt artiklis Zealandia
Uus-Meremaa moodustab osa Vaikse ookeani tulerõngast.
Aluspõhja vanima osa moodustavad fossiilidega kihid ordoviitsiumist juurani koos kristalliliste kiltade, gneisside ja magmakivimitega. Juura ja ülemkriidi vahel need kihid kurdusid tugevalt.
Nende kurrutuste kohal lasuvad põikselt kihid ülemkriidist tertsiaarini, mida omakorda kurrutasid maakooreliikumised Tertsiaari lõpus vulkaanilise aktiivsuse alguses.
Kõige nooremad on lamedad kvaternaari kihid.
Tegevvulkaanid, maavärinad ja geisrid annavad tunnistust jätkuvast tektoonilisest liikumisest maakoores.
Pinnamood
Põhjasaar on vähem mägine kui Lõunasaar, kuid vulkaaniline. Põhjasaare idaosas Wellingtoni ja Idaneeme vahel paiknevad kirde-edelasuunalised mäeahelikud: Tararua (kõrgeim tipp Mitre, 1570 m), Ruahine (Mangaweka, 1733 m), Raukumara (Hikurangi, 1755 m). Saare keskosas on valdav vulkaaniline platoo vulkaanide, laavaplatoode ja kraatrijärvedega. Seal paiknevad ka saare kõrgeim tipp Mount Ruapehu (2797 m) ja riigi suurim järv Taupo. Saare lääneranniku läheduses on lumemütsiga kaetud kustunud vulkaan Mount Egmont (Taranaki, 2518 m). Saare ida- ja läänerannikul on viljakad tasandikud.
Lõunasaar on saartest suurim. Peaaegu kogu saare ulatuses kulgevad edela-kirde suunas Lõuna-Alpid (Ka Tiriti o te Moana). Selles mäestikus on 18 üle 3000 m kõrgust tippu, neist kõrgeim on Aoraki ehk Mount Cook (3724 m). Mäestikus esineb liustikke, neist pikim (23,5 km) on Tasmani liustik. Mäestik on olnud barjääriks saare ida- ja lääneosa vahel. Saare lõunaosas on pikki sügavaid fjorde ja mägedevahelisi kitsaid orge. Saare idaosas on Canterbury tasandik.
Lõuna-Alpid ja nende tekitatud vihmapilved on satelliidifotol selgelt nähtavad Lõunasaarel.
Vahelduv maastik on populaarne koht televisioonisaadete ja filmide tegemiseks, näiteks on seal filminutud "Sõrmuste isand" ja "Viimane samurai".
Veestik
Põhjasaare mäepiirkondi läbivad kiire vooluga jõed, millest paljud ei ole laevatatavad.
Põhjasaarel kuumaveeallikate piirkonnas on Taupo järv (616 km²).
Lõunasaarel on mägede vahel kitsaid järvi, millest suuremad on Te Anau, Wakatipu ja Wanaka järv.
Sutherlandi joastiku kõrgus on 580 m.
Lõunasaarel on suuri liustikke. Ühe serv asetseb 120 m kõrgusel. Pikim liustik Tasmani liustik on 29 km pikkune.
Kliima
Uus-Meremaa kliimat kujundavad läänetuulte kantud sajused madalrõhkkonnad ja Ida-Austraalia hoovuse toodud suhteliselt soojad veed.
Tugeva merelise mõju tõttu on kogu riigis enamjaolt mõõdukas mereline kliima. Temperatuuride vahed on väikesed: õhutemperatuur langeb harva alla 0 °C ega tõuse tihti ka üle 30 °C. Enamikus piirkondades jaotuvad sademed ühtlaselt terve aasta jooksul. Lumesadu esineb Lõunasaarel ja Põhjasaare kõrgemais piirkondades. Üksnes kõige põhjapoolsemat piirkonda mõjutavad lähistroopilised kõrgrõhualad, mis kõige kaugemale lõunasse jõuavad jaanuaris-veebruaris.
Kõrged mäeahelikud tingivad kliima erinevusi. Kliima on lääne-ida suunal kontrastsem kui põhja-lõuna suunal.
Läänepiirkondades on juuli keskmine õhutemperatuur umbes 10 °C, lõuna ja põhja õhutemperatuuride vahel ei ole suurt erinevust. Tuulealuseis idapiirkondades on külmem, näiteks Christchurchi keskmine temperatuur on 5 °C kandis. Kõige soojem kuu on kõikjal veebruar, mil keskmine temperatuur on enamasti 15...20 °C, kõige põhjapoolsemates piirkondades pisut kõrgem.
Aasta keskmine sademete hulk on läänepiirkondades 1000–1500 mm, tuulepealseil nõlvul ja nende lähedal isegi üle 2000 mm. Idapiirkondades sajab aastas tavaliselt 600–1000 mm. Linnadest on kõige kuivem Christchurch (640 mm), Aucklandis sajab kaks korda rohkem.
_by_Lake_Heron,_New_Zealand.jpg)
Uus-Meremaa on jaotatud 16 piirkonnaks (region):
- Aucklandi piirkond (Tāmaki-makaurau)
- Bay of Plenty piirkond (Te Moana a Toi-te-Huatahi)
- Canterbury piirkond (Waitaha)
- Gisborne'i piirkond (Te Tairāwhiti)
- Hawke's Bay piirkond (Te Matau-a-Māui)
- Manawatu-Whanganui piirkond (Manawatū-Whanganui)
- Marlborough' piirkond (Te Tauihu-o-te-waka)
- Nelsoni piirkond (Whakatū)
- Northlandi piirkond (Te Tai Tokerau)
- Otago piirkond (Ōtākou)
- Southlandi piirkond (Murihiku)
- Taranaki piirkond (Taranaki)
- Tasmani piirkond (Te Tai-o-Aorere)
- Waikato piirkond (Waikato)
- Wellingtoni piirkond (Te Whanga-nui-a-Tara)
- West Coasti piirkond (Te Tai Poutini)
2. järgu haldusüksusi on 67, nende seas 12 linna, 53 ringkonda (district) ning eraldi Auckland ja Chathami saared. Aucklandi ja Nelsoni linn ja kolm ringkonda on samal ajal ka piirkonnaõigustes.
2019. aasta jaanuari seisuga elas Uus-Meremaal 4 932 710 inimest.[4]
2006. aasta rahvaloenduse andmetel oli 22,9% rahvastikust sündinud välismaal.[5]
Sündimuse üldkordaja oli 2011. aastal 13,68 promilli ja suremuse üldkordaja 7,15 promilli.[6]
86% rahvastikust elab linnades.[6]
Suuremad linnad
| Koht | Linn | Elanike arv (2010)[7] |
|---|---|---|
| 1. | Auckland | 1 354 900 |
| 2. | Christchurch | 390 300 |
| 3. | Wellington | 389 700 |
| 4. | Hamiltoni linnapiirkond | 203 400 |
| 5. | Napier-Hastingsi linnapiirkond | 124 400 |
| 6. | Tauranga | 120 000 |
| 7. | Dunedin | 116 600 |
| 8. | Palmerston North | 81 600 |
| 9. | Nelson | 59 800 |
| 10. | Rotorua | 55 900 |
Uus-Meremaa majandus on kõrgelt arenenud. SKT oli 2010. aastal 119,2 miljardit USA dollarit.[6]
2010. aastal oli SKT inimese kohta 28 722,[8] teistel andmetel 28 000 dollarit.[6]
Elustandardit on mõõdetud ka mitmel muul kujul, sealhulgas inimarengu indeks (2005. aastal 19. kohal) ja ökonoomia 2005. aastal maailmas 15. kohal[viide?].
Uus-Meremaa toetub suuremas osas kaubandusele, enamjaolt põllumajanduslikule toodangule, millest peaaegu 20% eksporditakse (võrdluseks Inglismaal 21%, Soomes 49% ja Belgias 83%). See teeb Uus-Meremaa iseäranis haavatavaks tarbeesemete hinna langusele maailma majanduslanguse korral.[viide?]
Uus-Meremaal nauditi kõrget elutaset tänu stabiilsele toodete ekspordile, mis põhines tugevatel sõprussuhetel Inglismaaga. 1973. aastal liitus Ühendkuningriik Euroopa Liiduga ja hakkas kinni pidama oma kauplemispoliitikast. Samal ajal mõjutasid Uus-Meremaa majanduse elujõudu ka muud tegurid, näiteks naftakriis. See viis väga tõsise majanduskriisini, mille jooksul langes Uus-Meremaa elatustase madalamale kui see oli Austraalias ja Lääne-Euroopas.
2010. aastal oli töötuse määr 6,5%.[6]
| Sektor | SKT osakaal
(2010) |
Tööjõu osakaal
(2006) |
|---|---|---|
| Põllumajandus | 4,6% | 7% |
| Tööstus | 24% | 19% |
| Teenindus | 71,4% | 74% |
Väliskaubandus
Uus-Meremaa suurimad ekspordiartiklid on piimatooted, liha, puit ja puidutooted, kala ning masinad. Uus-Meremaa tähtsaimad ekspordipartnerid on Austraalia 23,36%, USA 9,64%, Hiina 9,21%, Jaapan 7,1%, Suurbritannia 4,21% (2009).[6]
Uus-Meremaa suurimad impordiartiklid on masinad ja varuosad, sõidukid (sealhulgas lennukid), nafta, elektroonika, tekstiilid ja plastid. Uus-Meremaa tähtsaimad impordipartnerid on Austraalia 18,4%, Hiina 15,09%, USA 10,45%, Jaapan 7,24%, Saksamaa 4,16% ja Singapur 4,12% (2009).[6]
Polüneesia meresõitjad jõudsid Uus-Meremaale 11. ja 13. sajandi vahel ning lõid maoori kultuuri. Uus-Meremaa maoorikeelne nimi Aotearoa tähendab "pika valge pilve maad"; Sellist pilve näinud legendi järgi avastajad saarele lähenedes horisondil.
1500 paiku rändas grupp maoorisid ligikaudu 800 km kaugusel paiknevatele Chathami saartele, kus kujunes välja moriori kultuur.[9]
Suurem osa Uus-Meremaast jagati hõimude vahel territooriumeiks, mida nimetati "rohedeks" ja mida kontrollisid "hapū-d" (peasuguharud). Maoorid kohanesid troopikal põhineva kultuuriga, süües kohalikke mereande. Nad jahtisid ka suuri lennuvõimetuid linde moasid, kes peagi välja surid. Maoorid näitasid üles suurt nupukust, kohandades troopilise põllumajanduse tehnoloogiat mõõdukas kliimas, kultiveeridestarot, magusat kartulit, pudelkõrvitsat ja palju muid taimi, mida nad Polüneesiast kaasa tõid; usutakse, et kumara kasvas Banksi poolsaare lõunasaartest kaugemal lõunas. Kui põhjas sai neid taimi hõlpsasti kasvatada, siis Lõunasaarele need sooja kliima taimed ei sobinud. Ometi, sisepiirkondlik vahetus ja mõnede toidutaimedega eksperimenteerimine kohalikus looduses oli piisav. Nad tutvusid ka selliste taimedega nagu mooruspuu ja ‘aute’, mida kasutati korpriiete valmistamiseks, kergete ülapuride ja isiklike ehete jaoks.
Esimesed eurooplased tõi Uus-Meremaale Abel Tasman, kes seilas 1642. aastal piki Lõuna- ja Põhjasaare läänerannikut. Ta nimetas saari Riigistatud Maaks, uskudes, et need on osa maismaast, mida Jacob Le Maire nägi Tšiili rannikul 1616. aastal. Nimetus Riigistatud Maa tähistaski Tasmani esimestel kaartidel Uus-Meremaad, kuid Hollandi kaardistajad nimetasid selle Hollandi maakonna Zeeland järgi Nova Zeelandiaks. See juhtus mõni aeg pärast seda, kui Hendrik Brouwer oli 1643. aastal tõestanud, et eeldatud Lõuna-Ameerika on hoopis saar. Ladinapärane Nova Zeelandia muutus hollandipärasemaks Nieuw Zeelandiaks. Kapten James Cook nimetas saarestiku Uus-Meremaaks, maooride pandud nimed Põhja- ja Lõunasaar (Aehei No Mouwe ja Tovy Poenamu) lükati tagasi, kolme peamist saart hakati nimetama Põhi, Keskmine ja Lõuna. Keskmine saar nimetati hiljem ümber Lõunasaareks ja varasemast Lõunasaarest sai Stewarti saar. Cook alustas saarte ulatuslikke vaatlusi 1769. aastal. Ta muutis saared eurooplastele algul vaalapüügi ja lõpuks kolooniana sihtkohaks. Maooridel tekkis 1780. aastate algusest kokkupuuteid Euroopa meremeeste ja vaalapüüdjatega. Musketite äri iwi 'de (maooride suurimad sotsiaalsed grupid) ja eurooplaste vahel muutis jõutasakaalu maoori hõimude vahel. Suguharudevahelised lahingud – tuntud kui Musketite sõjad – lõppesid alles siis, kui kõik maoorid olid relvastatud.
Tundes muret maooride ärakasutamise pärast, määras Briti valitsus 1832. aastal James Busby Briti residendiks Uus-Meremaal. 1834. aastal veenis Busby Uus-Meremaa Ühinenud Hõimude Liitu valima endale lippu ja kuulutama välja iseseisvust, mis lõpuks viis Uus-Meremaa Iseseisvusdeklaratsioonini. Selline väljakuulutamine ei vaigistanud Church Mission Society (Kirikumisjoni Ühing) hirme, kes jätkas musta tööd Briti anneksiooniks. Prantsusmaa suurenev huvi selle regiooni vastu viis Britid lõpuks 1840. aasta jaanuaris Kuningliku Teadaandeni, kus teatati Uus-Meremaa liidendamisest. Legaliseerimaks Briti anneksiooni, saadeti 1839. aastal Uus-Meremaale leitnant kuberner William Hobson, kes viis läbi rutakalt Waitangi Vaherahu läbirääkimised. Vaherahu sõlmiti 6. veebruaril 1840 ja siiani on seda peetud dokumendiks, mis rajas Uus-Meremaa rahvuse ja garanteerib maooridele nende õigused. Maoori tõlke versioonis oli neile lubatud alles jätta "tino rangatiratanga" kui vastutasuks loovutatakse "kawanatanga", mida inglaste versioon nimetas suveräänsuseks, tänapäeval aga vaieldakse tegeliku tähenduse üle. Vaidlused maavalduste müügi kohta ja suveräänsuse üle põhjustas Uus-Meremaa Maade Sõja ehk maooride vabadusvõitluse, mis kestis aastatel 1845–1975. 1975. aasta Waitangi rahulepingu akt asutas Waitangi Tribunali, mis tegeles Waitangi rahuleppe tingimuste rikkumiste uurimisega. Mõned maoori hõimud ja moriorid ei ole allkirjastanud seda rahulepet.
Uus-Meremaad valitseti Lõuna-Walesi koloonia osana. 1840. aasta novembris sai tast eraldi koloonia. Esimeseks pealinnaks sai Okiato (ehk Vana Russell) Saarte lahes, ent peagi kolis pealinn Aucklandi. Euroopa kolonistide asustamine kulges kiiremini kui oli osatud oodata. Peagi oli uusasunikke rohkem kui maoorisid. 1852. aastal loodi uusasunike omavalitsused. 1861. aastal leiti kulda Otago keskosas. See tekitas ühtlasi poliitilisi pingeid, mille tulemusena tahtsid lõunapoolsed saared luua eraldi koloonia. Pingete maandamiseks viidi pealinn 1865. aastal Lõunasaarele lähemale Wellingtoni. Uus-Meremaa osales koos Austraalia kolooniatega 1890. aasta konverentsil, kus arutati loodava Austraalia föderatsiooni põhiseadust. Pärast seda loobus Uus-Meremaa mõttest liituda Austraalia föderatsiooniga.
1893. aastal oli Uus-Meremaa esimene riik, mis andis naistele valimisõiguse. Ent naised said siiski osaleda valimistel alles 1919. aastal.
Uus-Meremaa sai iseseisvaks valitsusalaks 26. septembril 1907. Täieliku iseseisvuse andis Suurbritannia parlament 1931. aastal Westminsteri statuudiga, mille Uus-Meremaa parlament võttis omaks alles 1947. Sellest ajast on Uus-Meremaa olnud suveräänne konstitutsiooniline monarhia Rahvaste Ühenduses.
Teises maailmasõjas oli Uus-Meremaa 3. septembril 1939 esimesi, kes pärast sakslaste sissetungi Poola ühines liitlasvägedega (koos Prantsusmaa, Inglismaa, Austraalia ja Kanadaga) ja kuulutas sõja Saksamaale. Uus-Meremaa maaväed võitlesid Põhja-Aafrikas, Kreekas, Kreetal, Itaalias ja Vaiksel ookeanil. Sõjast võtsid osa ka Uus-Meremaa merevägi ja lennuvägi.
1951. aastal sõlmitud leppega (ANZUS) kuulutasid Austraalia, Uus-Meremaa ja USA end liitlaseiks. 1985. aastal kuulutas Uus-Meremaa oma alad (sh veed) tuumavabaks tsooniks. USA sõjalaevad ei saanud seejärel siseneda Uus-Meremaa vetesse enne kui oli antud teada, kas pardal on tuumalõhkepäid või -kütust. See ei ühtinud USA huvidega, mistõttu USA katkestas oma seotuse ANZUS-i leppega ja kohustused Uus-Meremaa ees.
Uus-Meremaa nüüdiskultuur on mitmekesine. Seda on mõjutanud ennekõike inglise, šoti, iiri ja maoori kultuur. Ent mõju on avaldanud ka teised polüneesia (sh Samoa, Tonga, Cooki saarte maoori, Tahiti ja ka Hawaii) ning Lõuna-Aasia (India), Kagu-Aasia (Filipiinide, Malaisia, Kambodža ja Vietnami) ja Ida-Aasia (Hiina, Korea ja Jaapani) kultuurid. Kuigi sisserändajate põhiosa pärines Inglismaalt, oli varaste Briti ümberasujate seas palju ka šotlasi oma kultuuri sugemetega. Öeldakse, et Uus-Meremaal on rohkem torupilliansambleid kui Šotimaal. Kultuuriline side Inglismaaga püsib, sest sisseränne Inglismaalt on stabiilne ning paljud noored uusmeremaalased veedavad aega Inglismaal, saamaks ülemerelisi kogemusi.
- Vaata ka: Uus-Meremaa muusika
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
